«Äkki hakkas tal paha, pea käis ringi» ehk kuidas kahjulikuks peetava aine puudus võib olla ohtlik

Naatriumipuudus viib organismi tasakaalust välja. Seda tekib aga harva, pigem on suur probleem liigne soola tarbimine. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

«Hiljuti rääkis mulle üks naabrimees, et ta oli kuumal suvepäeval parandanud aeda, sealjuures kõvasti higistanud ning liitrite viisi vett joonud. Äkki hakkas tal paha, pea käis ringi. Ta läks tuppa puhkama ning sõi veidi ja peagi hakkas tal parem. Nimelt tekkis tal rohke higistamise ja vee joomise tõttu naatriumi puudus ehk hüponatreemia, kuid õnneks midagi hullu ei juhtunud,» räägib TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Keedusool ehk naatriumkloriid koosneb 40 protsendist naatriumist ja 60 protsendist kloorist. «Rääkides keedusoola kahjulikust toimest, peetakse silmas just naatriumi kahjulikkust. Liigne naatrium eemaldub organismist neerude kaudu. Paljude inimeste neerud on võimelised naatriumi eraldama vaid kõrgenenud vererõhu korral. Kui toit sisaldab kogu aeg palju naatriumi, püsib ka vererõhk pidevalt kõrge, suureneb südamehaiguste risk,» selgitab Liebert.

«Vähem teatakse, et naatriumi on vaja normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, happe-leelise tasakaalu säilitamiseks organismis, närviimpulsside edasikandmiseks ja lihaskontraktsioonide tagamiseks. Uuringud näitavad, et naatriumi toime osas on olemas J-kujuline kõver – liiga palju on kahjulik, kuid liiga vähe võib olla tõsiste tagajärgedega.»

Tervise Arengu Instituudi andmetel sööb keskmine Eesti naine päevas seitse grammi ja mees kümme grammi soola. Tegelikult soovitatakse naistel vähendada soola tarbimist alla viie grammi ja meestel alla kuue grammi. «Tavaelus saadakse ligi 80 protsenti naatriumist töödeldud toidust, 20 protsenti lisatakse toiduvalmistamisel. Seega, kuna enamik inimesi tarbib soola liiga palju, võiks soola vähendamiseks valmistada toitu ise,» soovitab Liebert.

Tavaelus esineb tervel inimesel naatriumi defitsiiiti (hüponatreemiat) harva, küll aga kujuneb see Lieberti sõnul rohkel higistamisel samaaegselt suure koguse naatriumita vedelike tarbimisega, samuti oksendamise ja kõhulahtisuse tulemusel. «Sümptomiteks on lihaskrambid, isutus, oksendamine. Sügav puudus võib lõppeda kooma ja isegi surmaga. Kahjuks suurendavad naatriumi defitsiiti ka mõned ravimid, näiteks antidepresandid, valuvaigistid, diureetikumid. Mõned uuringud on seostanud madala naatriumisisaldusega dieeti suurenenud insuliiniresistentsusega, samuti on leitud, et südamepuudulikkusega ning neerupealiste häiretega inimestel suurendas naatriumi tarbimise piiramine surma riski. Nii kummaline kui ka see on, võib soola piiramine tõsta LDL (halva) kolesterooli ja triglütseriide taset, mis on tavalised südamehaiguste riskitegurid,» nendib Liebert.

Teadlase sõnul on paljude ekspertide arvates ohutu soola minimaalne päevane tarbimine umbes 2-2,5 grammi päevas.