Alanud vaimse tervise kuu on suunatud üksildustundega hakkamasaamisele

Ott Oja. Foto: Erakogu

Vaimse tervise spetsialistid näevad koroonakriisis süvenenud üksilduses ohtu tervisele, mistõttu on alanud vaimse tervise kuu pühendatud tänavu üksildusega hakkamasaamisele.

Covid-19 tingitud kriisis puutusid paljud just üksildusega eriti teravalt kokku, kuna mitmed tähenduslikud kontaktid liikusid virtuaalsetesse kanalitesse või katkesid sootuks. Maailma terviseorganisatsiooni algatusel on vaimse tervise teemad oktoobris kogu maailmas fookuses ning kuu avasündmuseks on 10. oktoobril ülemaailmse vaimse tervise päev, mida Eestis tähistatakse virtuaalse messiga «Üksildus».

«Lähedased ja tähenduslikud kontaktid mõjuvad inimese närvisüsteemile rahustavalt ja nende ootamatu katkemine või sootuks puudumine on suureks riskiks vaimsele tervisele, mis võib kergesti depressiooniks või ärevuseks areneda,» rääkis sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. «Erilist muret tekitab laste ja noorte vaimne tervis, kelle seas suurenes kriisi perioodil suitsiidikäitumine. Praegu kurdavad pea pooled noored masendunud meeleolu ning umbes iga kümnes noor on depressioonis. Kui laste puhul avaldusid kriisi mõjud vahetumalt, siis täiskasvanud inimeste reaktsioonid kriisile võivad ilmneda väikese viivisega,» selgitas Sisask, kelle sõnul tuleb just seetõttu ennetuse ja teavitustööga pidevalt tegeleda.

Ka sõltumata kriisist on üksildusest saamas järjest ühiskonna varjupool, millega toimetulekuks on vaja juba varakult oskusi omandama hakata. «Pidev kiire tempo ja võimetus leida aega pere, sõprade ja teiste lähedaste jaoks tõukab inimesi järjest suuremasse üksildusse. Ometi on head suhted meile oluliste inimestega meie vaimse tervise üheks alustalaks,» rääkis vaimse tervise kuu ja messi eestvedaja VATEKi juht Ott Oja. «Samas võib vaikus ja omaetteolemine olla ka täiesti nauditav, kui on olemas kindlustunne, et tähenduslikud ja hoolivad kontaktid on käeulatuses. Üksildus, kust ei ole võimalik isegi soovi korral väljuda, on seevastu üks raskemini talutavamaid tundeid, mida peetakse üheks suurimaks riskiks vaimsele tervisele,» lisas Oja.

Just seetõttu on seekordne vaimse tervise kuu pühendatud üksildusele, et aidata inimestel luua elus paremaid suhteid, olla toeks üksildasele või enda üksildusega paremini toime tulla. «Ka ootamatult või pikema perioodi jooksul tekkinud üksildust saab leevendada, oluline on säilitada lootus ja otsida õigeaegselt abi,» rääkis Oja.

Vaimse tervise päeva mess «Üksildus» on jälgitav VATEKi kodulehel ning on hiljem ka järele vaadatav. Messil selgub, kuidas üksildased inimesed ennast tunnevad ning millised on üksilduse põhjused, tagajärjed ja toimetulekuvõimalused. Erinevates ettekannetes ja diskussioonides keskendutakse nii noorte seas levinud üksildusele kui ka elukaare ning identiteedimuutusega seotud üksi jäämisele, olgu selleks siis kaaslase lahkumine, töökaotus, pensioniikka jõudmine, hooldekodusse sattumine või suured muutused tervislikus seisundis.

Samuti arutletakse, kuidas muuta üksi veedetud aeg võimalikult nauditavaks ning kuidas selleks valmis olla. Kuna üksildust ei ole alati kerge ära tunda, siis tuleb juttu ka märkidest, mille abil üksildast inimest ära tunda ja kuidas talle abi pakkuda.

Messi juhib saatejuht Hannes Hermaküla ning oma kogemusi jagavad spetsialistid ja tuntud inimesed. Virtuaalsel messil on võimalik ka vaimse tervise abi pakkuvate organisatsioonidega erinevates sessioonides tutvuda.

Lisaks virtuaalsele konverentsile toimuvad erinevad tasuta töötoad terve vaimse tervise kuu ehk oktoobrikuu jooksul kõigis maakondades, kuhu saab registreerida VATEKi kodule kaudu. Töötubades lähenetakse üksildustundele näiteks läbi muusika- ja kunstiteraapia ning teadvelolekuharjutuste, samuti õpitakse paremini toime tulema suhetes. Töötoad toimuvad reaalsete kohtumistena.

Vaimse tervise messi ja töötubade läbiviimist toetab sotsiaalministeerium. Kõik vaimse tervise kuu sündmused on tasuta.