Tervishoiu valdkonna eelarve on tuleval aastal üle 300 miljoni euro

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Tairo Lutter

Järgmisel aastal kasvab tervishoiuvaldkonna eelarve üle 300 miljoni euro, millest koroonaviirusega seotud tervishoiukuludeks planeeritakse enam kui 102 miljonit eurot.

Covid-19-ga seotud kuludest 80,4 miljonit tuleb riigieelarvest ning 22,4 miljonit Euroopa Liidu rahastamisvahenditest, teatas sotsiaalministeerium.

Järgmisel aastal tõusevad vastavalt 2021–2022 kollektiivlepingule tervishoiutöötajate palgad, jätkub haiguspäevade soodsam hüvitamine ning investeeritakse vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parendamisesse.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on peaeesmärgiks aga Covid-19 kriisi ületamine. «Viiruse leviku tõkestamiseks on jätkuvalt võtmetähtsusega kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav vaktsineerimine, milleks oleme planeerinud ligi 40 miljonit eurot,» märkis ta. Samuti peab minister oluliseks tervishoiutöötajate palgatõusu vähemalt Eesti keskmises tempos ehk 7–8 protsenti, nagu on ka kollektiivlepingus kokku lepitud.

Viiruse leviku tõkestamiseks ning nakatunute ja lähikontaktsete kiireks väljaselgitamiseks tagatakse ka testimise kättesaadavus, milleks on arvestatud ligi 20 miljonit eurot. Sellele lisanduvad kulud ka terviseameti ja selle kriisijuhtimise tugevdamiseks, et suurendada ameti võimekust koroonaviiruse leviku ohjamisel. Selleks on kavandatud kokku 3,5 miljonit eurot.

Et inimesed saaksid esimeste haigustunnuste ilmnemisel või nakatunu lähikontaktseks osutumisel töölt koju jääda sissetulekutes oluliselt kaotamata, pikendatakse 2021. aasta jaanuarist kehtinud haiguspäevade varasema hüvitamise korda 2022. aasta lõpuni. Selleks kulub hinnanguliselt 19 miljonit eurot.

Jätkuvalt investeeritakse välisvahenditest haiglavõrgu kaasajastamisse, tervisekeskuste rajamisse, peremeditsiini tarkvara ja terviseportaali arendustesse. Tuleval aasta toetatakse neid tegevusi 24,1 miljoni euroga. Tallinna Haigla projekteerimiseks ja rajamiseks taotleb Eesti aastateks 2021–2026 Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastust 280 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 520 miljonit eurot.

35 miljoniga toetatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumi raviüksuste kaasajastamist ning 5,1 miljoniga Ida-Viru Keskhaigla G-korpuse rekonstrueerimist.

Euroopa Liidu poolt Covid-19-ga seotud kuludeks eraldatud REACT-EU vahenditest rahastatakse 8,4 miljoni eest nii uute isolatsioonipalatite loomist haiglavõrgu haiglates kui ka olemasolevate palatite ümberehitamist, sealhulgas hapnikravi võimekuse tõstmist ning toimepidevuse tagamist.

12,6 miljonit eurot suunatakse Põhja-Eesti regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse, Tartu ülikooli kliinikumi A-korpuse ja Lõuna-Eesti haigla investeeringuteks, Järvamaa ja Hiiumaa haiglate erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimisse ning Kuressaare haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimisse ja magnetresonantstomograafi soetamisse.

Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks rahastatakse psühholoogide kutseaastat ja vaimse tervise teenuste arendamist nii kogukonna tasandil kui eriarstiabis ning toetatakse tõenduspõhiste ennetustegevuste arendamist, suunatakse lisavahendeid kogukonnapsühholoogi palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse meetmeks kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele ning vaimse tervise staabile, mis reguleerib erinevates teenustes vaimse tervise edendamist.

Nimetatud teenustele kokku eraldatakse täiendavaid vahendeid kolm miljonit eurot. Lisaks suunatakse alkoholi ennetustegevuse ja ravi jätkamiseks ligi kolm miljonit eurot.