Intensiivraviosakonna juhataja: võime üsna varsti olla totaalses kriisis

Raido Paasma sõnul võib tulla tervishoiutöötajate põud. Foto: Ants Liigus

Praegune Eesti tervishoiu kontseptsioon viib tõenäoliselt varsti selleni, et tervishoiutöötajatest tuleb äge põud – me võime olla üsna varsti totaalses kriisis, rääkis Pärnu haigla intensiivraviosakonna juhataja Raido Paasma.

Paasma tõdes Med24s, et alates juulikuust pole tühja Covid-palatit olnud – üks või kaks inimest on alati sees. «Personali nappuse tõttu töötame praegu nii, et meil on seitse tavakohta, kaks Covid-intensiivravi kohta ja üks puhverpind. Praegu, kolmanda laine ajal, opereerime kümne kohaga,» ütles Paasma.

Kolleegide omavahelised suhted said kriisis tema sõnul tugevamaks. «Loomulikult ei saa eitada, et oli läbipõlemist, stressi. Sel on mitu põhjust. Näiteks suur töökoormus ja mure oma pereliikmete pärast, et äkki sa viid nakkust koju. Kõik need asjad on mõju avaldanud ja selles suhtes on kurb, kui tervishoiusüsteem ja riik ei suuda mõelda natuke teistmoodi kontseptsiooni,» ütles ta. Praegune kontseptsioon viib arsti sõnul tõenäoliselt üsna varsti selleni, et tervishoiutöötajatest tuleb äge põud. «Töö on keeruline, osa läheb erasektorisse. Väikesegi rahulolematuse tõttu on väga kerge sinna suunduda. Tasud on seal kõrgemad. Me võime olla üsna varsti totaalses kriisis,» nentis Paasma.

Probleemiks peab ta seda, et tervishoiusüsteem ja ülikool on nagu kaks eraldi maailma, kuna üks allub terviseameti läbi sotsiaalministeeriumile ja teine haridusministeeriumile. «Kui koroonakriisi tipphetkel küsivad haiglad arste ja õdesid, siis medkoolid tulevad sellega veel kaasa, aga kahjuks tulevad sealt niiöelda toorikud. Kui küsime residenti, kes on ju arstiõppe lõpetanud, siis ülikool ütleb selle peale, et residentidele on tehtud õppegraafik ja nemad seda muutma ei hakka. Jääb mulje, et Covid-kriis on haiglate ja tervishoiuteenuse osutajate mure, aga mitte riigi ega ülikooli mure. See teeb kurvaks.»