Tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud 2020 aasta ravivoodite kasutamise ning haigla- ja päevaravi põhjuste statistika näitab, et Covid-19 mõju oli hospidaliseerimisele tajutav: peaaegu kõikidel voodiprofiilidel, väljaarvatud intensiivravi, oli oluliselt vähem patsiente kui 2019 aastal.
Covid-19 ei ole põhidiagnoosi järgi kogutavas statistikas ravipõhjusena eristatav, sest kodeerimise reeglite alusel märgitakse põhidiagnoosiks Covid-19 poolt põhjustatud haigus.
«Tervise infosüsteemi andmetes, kus on kirjas kõik haiglaravil registreeritud diagnoosid, oli 2020. aastal sagedasem Covid-19 haiglaravi põhjus kopsupõletik. Tervisestatistika andmetel ei vajanud Eestis kokku kopsupõletiku tõttu 2020. aastal haiglaravi rohkem inimesi kui eelneval aastal, ilmselt vähenes teiste tekitajate põhjustatud kopsupõletike arv ja ka haiglaravile suunati neist varasemaga võrreldes raskemad juhud,» kommenteeris tulemusi TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Merike Rätsep.
Haiglaravivoodeid oli 2020. aasta lõpul kokku 6725, millest 1751 olid õendusabi ja 265 laste erialade ravivoodid. Haiglaravivoodite koguarv on viimastel aastatel vähehaaval langenud, langustrend jätkus ka 2020. aastal (-1%). Märgatavalt enam vähenes iseseisva statsionaarse õendusabi (-4,6%) ja laste erialade voodite arv (-10%). Seevastu suurenes märkimisväärselt nakkushaiguste, pulmonoloogia ja kolmanda astme intensiivravivoodite arv: aasta lõpuks oli neid vastavalt 60%, 25% ja 13% rohkem.
2020. aastal viibis haiglaravil 19 205 (0–14-aastast) last ja 173 989 täiskasvanut (15-aastast ja vanemat), kellest õendusabi sai 16 548. Kõik need arvud olid võrreldes 2019. aastaga palju väiksemad (vastavalt -28%, -9,5% ja -14,3%). Patsientide arv vähenes oluliselt peaaegu kõikidel erialadel, kuid intensiivravi kolmanda astme patsientide arv kasvas koguni 21%.
Kõige rohkem patsiente (17,6%) sai haiglaravi vereringeelundite haiguste tõttu. Kasvajad moodustasid haiglaravi põhjustest 13,7 protsenti ja rasedus või sünnitus 9,2 protsenti. Haiglas viibinute jaotus ravipõhjuste järgi ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud.
Haiglaravi osutas 2020 aastal 52 haiglat, neist 33 olid aktiivravi- ja 19 õendushaiglad.
Päevaravivoodeid oli kokku 506: 384 voodit haiglates ja 122 ambulatoorsetes asutustes.
Päevaravil viibis 6457 (0–14-aastast) last ja 74 145 täiskasvanut. Päevaravipatsientide arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, kuid 2020. aastal vähenes nii päevaravil viibinud laste kui ka täiskasvanute arv oluliselt (vastavalt 23%, ja 11,4%).
Ravipäevade arvu muutus on väiksem (-8.1%), sest päevaravi ravipäevadest moodustavad suure osa edasilükkamist mittekannatava ravi pikema kuurina vajajad. Kõige rohkem ravipäevi ehk ligi 42 000 (30% kõigist ravipäevadest) tehti sarnaselt varasematele aastatele kuse-ja suguelundite haiguste (peamiselt neerupuudulikkusega patsientide dialüüsravi) tõttu, järgnesid silmahaigused (peamiselt katarakti opereeritud) ja kasvajad. Märgatavalt ehk 60% on langenud psüühikahäiretega patsientide ravipäevade arv.
Päevaravi osutas kokku 59 asutust – 25 haiglat ja 34 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajat.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2020. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi ja Tervise infosüsteemi aktiivravihaiglate andmed.
