Teadlane avaldab, kui palju tegelikult rasva süüa tuleb
21. jaanuar 2024, 19:02
«Madala rasvasisaldusega toidud muutusid eriti populaarseks üle 30 aasta tagasi ja nii mõnigi usub nende tervislikkusesse tänini,» nendib teadlane, TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.
«Asi on läinud isegi nii kaugele, et soovitatakse enne kana küpsetamist, grillimist või praadimist eemaldada nahk. See on täiesti vale, kuna nahk aitab säilitada kanaliha mahlakust ja vältida liha kuivamist. Soovi korral võib eemaldada naha enne serveerimist,» sõnab Liebert.
Rasvadel on tema sõnul meie organismis tähtsad ülesanded, olles asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Lisaks kaitseb organite ümber moodustuv rasvakiht neid põrutuste eest, nahaalune rasv aga külmetamise eest. Rasvad on vajalikud sapi väljutamiseks, aidates nii vältida sapikivide teket. Toidurasvad on ka toidu aroomiainete kandjad ja kauem kestva täiskõhutunde tekitajad.
«Kõik rasvad ei ole võrdse toiteväärtusega,» tõdeb Liebert. «Rasvad koosnevad erinevatest rasvhapetest, millel on erinev mõju inimorganismile, mistõttu tuleks vältida loomsete rasvade liigtarbimist, millega seostatakse mitme kroonilise haiguse teket. Eelistada tuleks nii-öelda tervislikke rasvu, mis sisaldavad palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid,» ütleb teadlane. Neid leidub rasvases kalas, pähklites, seemnetes, avokaados, oliivi- ja rapsiõlis.
«Tervislikud rasvad aitavad vähendada südamehaiguste riski. Toit peab kindlasti sisaldama rasva, kusjuures toidust saadavad rasvad peaksid päevasest toiduenergiast katma täiskasvanutel 25–35 protsenti,» rõhutab Liebert.