Mitut Euroopa riiki on tabanud leetrite puhang

Vaktsineerimine. Foto: SCANPIX

Terviseameti teatel suurened 2011. aastal  mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka 2012 aastal.

Alanud aasta esimese kuuga on registreeritud mitukümmend haigusjuhtu Sankt Peterburis Venemaal. Rospotrebnadzori teatel esines jaanuaris Sankt Peterburis leetrite haiguspuhang ühes raviasutuses, kus haigestus üle 80 inimese.

Esimesena haigestunud 16-aastane nooruk nakatus Tšetšeeni Vabariigis, edasi levis nakkus mittevaktsineeritud isikute seas. Leetritesse haigestumist on esinenud ka Komi Vabariigis, Murmanski ja Tambovi oblastites.

Ukrainas algas leetrite puhang 2011. aasta novembris, praeguse seisuga on seal haigestunud üle 1500 inimese.

Kuna 2012. aasta juunikuus toimuvad Ukrainas Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, kuhu suundub tuhandeid jalgpallihuvilisi kogu Euroopast, siis soovitab terviseamet omalt poolt kõigile pealtvaatajatele vaktsineerida ennast leetrite vastu.

Vaktsineerimine on vajalik neile, kes ei ole leetreid põdenud ega ole varem vaktsineeritud selle haiguse vastu. Leetreid läbipõdenud isikud omavad eluaegset immuunsust.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti 2011. a Euroopa Liidu ja EEA/EFTA riikides ligikaudu 31 000 leetrite haigusjuhtu, nendest 26-l juhul oli tüsistuseks entsefaliit ning kaheksal juhul lõppes haigestumine surmaga.

Prantsusmaal haigestus 2011. aastal üle 15 000 inimese, Itaalias üle 5 000 ja Rumeenias ligi 3 000 inimest. Samuti suurenes võrreldes 2010. aastaga haigestumine leetritesse Belgias, Taanis, Norras ja Sloveenias.

Üle 80 protsendi haigestunutest olid vaktsineerimata leetrite vastu ning enam kui 90 protsenti haigestunutest nakatusid oma elukohariigis.

Mis on leetrid?

Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus. Pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata isikust 98. Haigustekitaja levib piisknakkuse teel.

Inkubatsiooniperiood kestab 7-18 päeva, keskmiselt kümme päeva ning võib immuunglobuliini manustamise järgselt pikeneda 21 päevani.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus jm. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmumist tekivad põse limaskestale eespurihammaste kohale sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud).

Veel mõned päevad hiljem ilmub roosakaspunane leetrilööve nahale – see algab kõrvade tagant, levib näole ja kaelale. Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval ka peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski.

Haige on nakkusohtlik 4-5 päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. 6.-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Kuna leetrid on kõrge nakatumisohuga haigus, on oluline tõrjemeetmete varajane alustamine – haige isoleerimine teistest pereliikmetest ja mittepõdenute ning vaktsineerimata kontaktsete isikute immuniseerimine.

Kõige tõhusam ennetusmeede on laste õigeaegne vaktsineerimine leetrite vastu. Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi leetrite vastu vanuses üks ja 13 aastat.