/nginx/o/2021/10/11/14130831t1h9822.jpg)
Aastaid on sügiseti räägitud laste rasketest koolikottidest ja nende mõjust selja tervisele. Tänu suurenenud teadlikkusele on see probleem tänaseks taandumas, küll aga ilmnevad uued mured, mis on peaasjalikult tingitud vähenenud füüsilisest koormusest koduõppe ajal, räägib Confido Meditsiinikeskuse kiropraktik Gerly Tuurväärt.
Liiga rasked koolikotid tekitavad seljamuresid – see on palju aastaid olnud põhiline probleem, millega lapsevanemad kiropraktiku poole pöörduvad.
«Tänavu näen siin esimest korda langustendentsi. Koolikottide teemale on pööratud väga palju tähelepanu nii meedias, koolides kui ka kodudes ning õnneks on see hakanud vilja kandma. Probleemi lükkas pausile ka Covid-kriis, mille tõttu lapsed koolist ja huvitegevusest üldse pikaks ajaks eemale jäid,» rääkis kiropraktik Gerly Truuväärt.
Loodus aga tühja kohta ei salli ning nii on kiropraktiku sõnul sagenenud mured, mis on tingitud laste ebapiisavast füüsilisest koormusest.
«Covid-kriisi ja koduõppe tõttu oli huvitegevus pikalt peatatud ning tavapärased treeningud jäid ära. Laste ja ka täiskasvanute kehaline koormus langes eelmisel aastal oluliselt ning sellest tulenevaid tüsistusi näeme veel aastaid,» arvas Truuväärt.
«Meie keha on mõeldud liikuma ning end seeläbi tugevdama, kõik pausid liikumises mõjuvad kehale rohkem või vähem halvasti.»
«Rühihäireid on märgata järjest nooremate laste puhul. Vale raskuse kandmine, vähene üldfüüsiline koormus või ka liiga ühekülgne treening põhjustavad rühiprobleeme juba algklasside lastel. Seda on võimalik märgata näiteks selle järgi, et lapse õlad on erineval kõrgusel, seelik või püksid on viltu, või jalanõud on erinevalt ära kantud. Hiljem võivad lisanduda ka valud ja traumad,» rääkis Truuväärt.
Oluline on last juba varakult kehaliselt aktiivne olema suunata, kuna nii arenevad tugevad lihased ja hea rüht ning ka koolikoti kandmine ei käi siis lapsele üle jõu. «Füüsilist koormust tasub varieerida, proovides erinevaid treeningstiile. Vajalik on vanemate enda hea eeskuju. Kui kodus on trenn au sees, siis teevad seda üldjuhul ka lapsed ning nii tagavad nad endale tugeva füüsise ja hea rühi terveks eluks,» selgitas kiropraktik.
Kui lapse rüht vanemale muret tekitab, tasub kindlasti konsulteerida kiropraktiku või füsioterapeudiga, kes hindab lapse rühti ja liikumise mustreid ning vajadusel soovitab sobivat raviteekonda. Kiropraktik, füsioterapeut või treener võib olla abiks ka lapse nõustamisel, miks üldse liigutada ja trenni teha.
«Laps peab mõistma, miks ja kelle jaoks ta tegelikult trenni teeb. Sageli on oma vanemaid raske kuulata ning parema tulemuse annab kiropraktiku, füsioterapeudi, õpetaja või treeneri selgitustöö. Oluline on julgustada last oma mugavustsooni piire nihutama ja hoidma tervislikku uudishimu uute võimaluste ja väljakutsete ees. Ka liikumises tasub olla loov ja proovida erinevaid alasid,» rääkis Truuväärt.
Küll aga tuleb rõhutada, et trennis käimist ei saa motiveerida käskude ja keeldudega. Vanema eeskujul on siin oluline roll, aga samuti sellel, et leitaks lapsele sobiv spordiala.
«Trenn peab lapsele meeldima, vastumeelselt käidud trennist häid emotsioone ei tule. Kui aga trenn lapsele meeldib, tagab see vaimse tasakaalu, rõõmsa meeleolu ja tugeva tervise,» lisas Truuväärt.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)