Hooldekodude viiruskontroll tuvastas 48 puudust

Hooldekodu. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Tööinspektsioon kontrollis septembri lõpus 21 hooldekodu, kus töötajate vaktsineerituse tase oli teistest oluliselt madalam, ning registreerisid 48 puudust — vaid neljas hooldekodus vastas kõik nõuetele.

Sihtkontrolli raames pöörati tähelepanu Covid-19 leviku tõkestamise tegevustele hooldekodudes — töökeskkonna riskianalüüsile ja tegevuskavale, isikukaitsevahendite väljastamisele ja kandmisele, ohutusmärkidele ning viiruse käitlemise juhistele.

Riskianalüüs oli tegemata vaid 14 protsendil kontrollitud hooldekodudest.  Veerandis riskianalüüsidest oli hindamata bioloogilisest ohutegurist, sealhulgas koroonaviirusest tekkivad ohud. Kolmandikus kontrollitud hooldekodudest olid riskid küll hinnatud, ent koostamata oli tegevuskava, mille alusel riske maandada.

Tegevuskavades oli üheks põhiliseks punktiks viiruse leviku tõkestamisel töötajate vaktsineerimine. Tööandjad olid ette näinud vajaduse töötajaid korduvalt veenda ja juhendada, motiveerida palgatõusu ja preemiaga ning välistada vaktsineerimata töötajate värbamise. Ühes külastatud hooldekodudest polnud vaktsineeritud ühtegi töötajat, ühes oli vaktsineeritud vaid 23 protsenti töötajaid, kolmes oli vaktsineeritud 40 protsenti töötajatest.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on näha, et hooldekodude tööandjad soovivad teha kõik selleks, et töötajad end vaktsineeriksid. «Meil on tasuta kättesaadav võimalus end vaktsineerida väga ohtliku ja ettearvamatu haiguse vastu. Tunnustan väga kõiki hooldekodude töötajaid, kes on end vaktsineerinud ja seeläbi kaitsevad nii ennast kui oma hoolealuseid,» ütles ta. «Vaktsineerides kaitseme neid, kes ei saa tervise tõttu vaktsineerida ning on haigustele väga vastuvõtlikud. Meie valmisolek kaitsta nõrgemaid liikmeid näitab meie tugevust ühiskonnana. Siin tuleks igaühel tõsiselt endasse vaadata, ega vaktsineerimata jätmise otsus pole tehtud isekusest,» rõhutas Maripuu.

Kõigis hooldekodudes olid töötajatele väljastatud isikukaitsevahendid. Samas ei peetud alati nende üle täpset arvestust, et teada, kas kõigil on vajalikud vahendid olemas. Kontrolli ajal kanti maske korrektselt, samuti kasutati kaitsevahendeid korrektselt nakatunud klientidega hooldekodudes. Oluliselt paremini tuleb märgistada ohualad, kus isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik.

Hooldekodudes on väga oluline läbi mõelda, kus ja milliseid isikukaitsevahendeid peavad töötajad kasutama, et vältida hoolealuste nakatumist viirusega. Samuti tuleb läbi mõtelda psühhosotsiaalsete riskide maandamine, et hoida töötajate vaimset tervist ning vältida läbipõlemist.

17st puudustega ettevõttest kaheksa kõrvaldasid puudused järgneva viie tööpäeva jooksul. Ülejäänud üheksa ettevõtet peavad täitma ettekirjutused kolme-nelja nädala jooksul. Tööinspektorid viivad läbi järelkontrolli hooldekodudes, kus ettenähtud aja jooksul probleeme ei likvideerita.

Sihtkontrolli käigus külastati hooldekodusid Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Valgamaal, Harjumaal, Põlvamaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Viljandimaal ja Saaremaal.

Sotsiaalministeerium toetab rahaliselt hoolekandeasutusi vastavalt sellele, kuidas edeneb sealsete töötajate vaktsineerimine ning elanike tõhustusdoosidega vaktsineerimine.

Iga täielikult vaktsineeritud töötaja kohta on plaanis maksta 120 euro suurust toetust juhul, kui asutuse töötajatest on täisvaktsineeritud vähemalt 90 protsenti. Toetusmeetme maksumus kokku on 823 728 eurot. Taotluste vastuvõtmisega alustab sotsiaalministeerium orienteeruvalt detsembris. Taotluste esitamine, rahastusotsused ja väljamaksed taotlejale hakkavad toimuma jooksvalt.

Üldhooldekodud saavad küsida ka toetust nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, sealhulgas teenusekohtade toimepidevuse parandamiseks, tulekahjuohu vähendamiseks ja elektrienergia varustuskindluse parandamiseks. Toetuse maht on neli miljonit eurot, millega on kavas toetada enam kui 100 hooldekodu kohandamist.