15. oktoobril on valge kepi päev. Sel päeval kutsub Põhja-Eesti pimedate ühing märkama nägemispuudega inimesi ja samuti kutsub ühing nägemispuudega inimesi olema märgatavad.
Valge kepi päev kutsub üles märkama nägemispuudega inimesi
«Vahel arvatakse, et kui inimene kaotab nägemise, sulgub elu kodu nelja seina vahele,» räägib Põhja-Eesti pimedate ühingu (PPÜ) aseesimees Janne Jerva.
«Kuid see pole nii. Nägemispuudega inimesed tegelevad väga paljude asjadega: massaažist ajakirjanikutööni ja vaipade kudumiseni ning rohkemgi. Näiteks on praegustel valimistel nägemispuudega kandidaate. Kui inimene kriisist välja aidata, anda rehabilitatsiooni ja õppimise abil vajalikud oskused ja luua ligipääsetav keskkond ning tugiteenused, on olemas see, mida nägemispuudega inimesel elus toimetulemiseks vaja on.» lisas Jerva.
«Kõige selle loomisega tegeleme me iga päev.»
Selle aasta PPÜ valge kepi päeva üritused on üldnimetusega «Valge kepi maailm», ehk et märgataks nägemispuudega inimesi, et nad oleksid ise nähtavad ja et füüsiline maailm poleks vaid see, milleni valge kepp ulatub.
Koostöös ajaloomuuseumi (kell 11:00) ja arhitektuurimuuseumiga (kell 14:00) toimuvad tuurid vastvalminud kombatavate makettide ja audiogiidiga näitustel.
«Kui sa oled pime, täiesti pime, on oht, et maailm aheneb käeulatuse suuruseks,» räägib Artur Räpp, Põhja-Eesti pimedate ühingu juhatuse liige.
«Aga maailm on ju palju suurem. Ligipääsetavad muuseumid, tuurid, filmid, kõik sellised asjad muudavad maailma palju suuremaks. Maarjamäe lossis ulatun ma näiteks käega maast katuseni, seal valmis lossi 3D-saviprinditud makett.»
Põhja-Eesti pimedate ühing peab väga oluliseks ligipääsetavuse suurendamist igas elu valdkonnas, sest ligipääsetavus on kompleksne. On vaja nii helisignaaliga foore kui häälteavitustega ühissõidukeid, et saaks hõlpsamini liikuda.
Kuid ligipääsetavust on vaja ka liikumise sihtkohtades, muuseumites, koolides, polikliinikutes, töökohtadel, et oleks, kuhu liikuda. Ligipääsetavust vajab ka trükikirjandus.
Sihtgruppi silmas pidades ei tohi unustada, et enamik halva nägemisega inimesi ei taotle puuet ja ka seda, et umbes kolmandikul inimestel kujuneb nägemispuue välja elu jooksul. Neid, keda puudutab ligipääsetav muuseum või helisignaaliga foor, on palju. Ühtegi neist inimestest ei tohi meie kõigi maailmast välja arvata.
Põhja-Eesti pimedate ühing on pikaajaliste traditsioonidega nägemispuudega inimesi koondav ja neile erinevaid teenuseid osutav organisatsioon. Ühingu ülesandeks on olnud pea 100 tegevusaasta jooksul hoida elus nägemispuudega inimeste kodanikualgatusel põhinevat tegevust ning toetada selle kaudu pimedate ja nõrgalt nägevate inimeste erivajadustele kohandatud teenuste arengut Eestis.
Jaanuar 2021 seisuga kuulub ühingusse ligi 440 nägemispuudega inimest, kelle igapäevane toimetulek ja ühiskondlik heaolu sõltuvad suuremal või vähemal määral ühingu tegevusest ja nende pakutavatest teenustest.