Hambaarst selgitab, millal pärast söömist on tegelikult õige hambaid pesta

Veritsus hambaid pestes on üks parodontiidi tunnus. Foto: Shutterstock

Gingiviit ehk igemepõletik võib tekkida siis, kui hammastelt ei eemaldata kattu ja hambakivi ladestusi, nendib Unimed Sõpruse hambakliiniku hambaarst Elvira Hanzatjan. «Gingiviidi põhitunnused on igemete veritsus, halb hingeõhk ja ebameeldiv maitse suus,» ütleb arst.

«Igemepõletikku on võimalik ravida, kuid kui seda ei tehta, siis see süveneb ja tekib haigus nimega parodontiit – pärast pehmet kude läheb põletik ka luukoesse. Üks parodontiidi hilise staadiumi põhitunnus on tugev hamba liikuvus ja sellega kaasnev hamba kaotus,» kirjeldab doktor Hanzatjan.

Parodontiiti ei ole ta sõnul võimalik täielikult välja ravida, haigust saab vaid kontrolli all hoida. Põletikulised protsessid vajavad parodontoloogi sekkumist. «Nagu hammaste, on ka igemete puhul oluline ennetus ja regulaarne kontroll. Hambakivi tuleb hammastelt eemaldada paar korda aastas,» sõnab hambaarst.

Igapäevased lihtsad harjumused aitavad hoiduda tõsistest hamba- ja igemehaigustest. 

Millal pesta hambaid?

Hammaste ja igemete hoidmisel on esmatähtis igapäevane tervisekäitumine. «Suutervisele on oluline, et hambad jõuaksid päeva jooksul «puhata» ehk pärast söögikorda võiks teha kuni kolm tundi pausi. Selle aja jooksul jõuab hambaemail taastuda. Söögikordade vahel tuleks juua puhast vett,» õpetab dr Hanzatjan.

«Näksimine ja karastusjookide tarbimine söögikordade vahel koormab liigselt hambaid ja tekitab soodsa keskkonna hambaaukude tekkeks. Hammaste kõvakudede kahjustusi võib tekitada suurtes kogustes hapude ja magusate toodete tarbimine.»

Hambaid ei ole soovitatav kohe pärast söömist pesta. «Ideaalis tuleks hambaid pesta 20–30 minutit pärast hommikusööki, siis on suurem happerünnak hammastele lõppenud. Pärast sööki suureneb pH-tase suuõõnes ja tekib happeline keskkond, mis omakorda nõrgendab hambaemaili ja intensiivne hambapesu võib põhjustada hamba kõvakoe kahjustuse, millega kaasneb sageli ka hammaste tundlikkus,» selgitab arst.

Hambapasta peaks ta sõnul sisaldama fluoriidi. Täiskasvanu puhul võiks fluoriidi kogus hambapastas olla klassikaliselt 1450 ppm. Lastel varieerub fluoriidi kogus hambapastas sõltuvalt vanusest: kuni kolmeaastastel 500 ppm, kolme- kuni kuueaastastel 1000 ppm, kuueaastastel ja vanematel 1450 ppm.

«Uuringud on näidanud, et fluoriidi sisaldavad hambapastad tugevdavad hambaid. Siit ka soovitus: ära loputa suud peale hambapesu veega, vaid lihtsalt sülita üleliigne hambapasta välja. Nii jääb väike kiht hambapastat hammastele, mis tagab lisakaitse,» soovitab doktor Hanzatjan.

Harja hoia nagu pliiatsit

Hambaharja valides tuleb lähtuda selle tugevusest. Tänapäeval soovitatakse reeglina kasutada pigem pehmet hambaharja. «Harja tuleb hambaid pestes käes hoida nagu pliiatsit – see tehnika ei lase hammastele liigset survet avaldada. Liiga tugevalt harjates on oht hambakaeladefektide tekkeks. Hambaemaili kiht väheneb või kaob täielikult, sageli kaasneb hammaste tundlikkus,» rõhutab hambaarst.

Hambapuhastustablett on alternatiiv hambapastale ja tableti närimisel tekkiv vaht meenutab tavalist hambapastat. Tableti tõhusus sõltub arsti sõnul selle koostisest koos efektiivse hambapesuga hambaharja abil ehk teoorias ei ole suurt vahet, millisel kujul hambapuhastusvahendit pesemiseks kasutada. Olulisemat rolli mängib õige ja tulemuslik mehaaniline hambakatu eemaldamine hambaharjaga.

«Hambaniidi kasutamine on hambapesu lahutamatu osa. Kuna hambahari ei puhasta hammaste vahesid, siis ilma hambaniidita või hambavaheharjata ei ole suuhügieen terviklik. Hambaid on soovituslik niiditada igal õhtul,» ütleb dr Hanzatjan.

«Kui niiditamisel igemed veritsevad, siis tuleks esialgu ikkagi hambaid edasi niiditada. Veritsus igemetest võibki vihjata sellele, et igemed on põletikulised ja vajate tõhusamat suuhügieeni. Seda, kuidas hambaid õigesti niiditada või milliseid vahendeid kasutada, näitab teile hambaarst.»