:format(webp)/nginx/o/2021/10/17/14143931t1ha0dc.jpg)
Sügisel muutuvad silmad tavapärasest tundlikumaks, sest kütteperioodi kuiv toaõhk, suurenenud arvuti jälgimise aeg ja külm tuul soodustavad tihti kuiva silma sündroomi teket. Silma pinna kuivuse sümptomid on kipitus, võõrkeha- ja väsimustunne, silmade vesistamine – eelkõige õues, külma tuule käes – ja nägemisteravuse ajutine langus.
Sügisel tõuseb arvuti taga veedetud aeg, enam kui pooltel arvutikasutajatest tekivad aeg-ajalt silmade pinge, peavalu, pärast pikka tööpäeva ei näe kohe kaugele. See on põhjustatud silma tsiliaarlihaste spasmist.
Ennetamiseks soovitatakse iga 20 minuti tagant tõsta pilk ekraanist eemale ja vaadata kaugusse, näiteks aknast välja, vähemalt 20 sekundit. Iga paari tunni tagant võiks teha pikema pausi. Silmaharjutustel ei ole püsivat mõju nägemisteravusele, kuid need aitavad vähendada pinget ja väsimust.
Kuvari kaugus peaks olema silmadest üle 50 sentimeetri, suurema ekraani puhul rohkem – see peaks olema samas piisavalt lähedal, et kuvari tekst oleks veel selge. Ekraani ülemine äär võiks jääda silmade kõrgusele, nii et ekraanile vaadates pilk langeb veidi alla. Silmade koormus on väiksem ka siis, kui ekraanile ei teki peegeldusi aknast või valgusallikatest.
Ekraani kasutamine õhtul häirib uinumist, kuna kiirguv sinine valgus pärsib unehormooni teket, unepuudus häirib omakorda tähelepanuvõimet.
Ärge unustage pilgutamist – see niisutab silmi. Kasutage niisutavad tilkasid või geeli, soovitatavalt säilitusaineteta, sõltuvalt sümptomite raskusest kaks kuni viis korda päevas, leides sobivaima preparaadi. Niisutavaid silmatilku tuleb kasutada seni, kuni probleem kaob, vajadusel pidevalt.
Tõstke toa õhuniiskuse taset, reguleerige autos konditsioneer nii, et see ei puhuks näkku.
Kui kannate kontaktläätsi, üritage neid hoida silmas vähem arv tunde ja teha nädalas läätsevaba päev.
Kui raviga ei õnnestu sümptomeid leevendada, silmadest tuleb mädane eritis, tekib tugev valu, nägemine halveneb, tuleb pöörduda silmaarsti poole.
Silmade jaoks on oluline tasakaalustatud toitumine nii kuivade silmade ennetamisel kui ka ravis, samuti võrkkesta funktsiooni tagamiseks. Menüüs võiks olla eri värvi puu- ja köögiviljad, marjad, taimsed õlid, oomega-3-rasvhapped, mida leidub enim rasvases kalas, pähklites ja seemnetes.
Karotenoidid luteiin ja zeaksantiin, mida leidub lehtköögiviljades, brokolis, munakollases, paprikas, maisis, kaitsevad kollatähnihaiguste eest ja toimivad antioksüdandina.
Retinool ehk A-vitamiin osaleb otseselt nägemisprotsessis. Seda leidub loomamaksas, munas, vitamiini eelvormi on palju porgandis, bataadis ja kõrvitsas. Õnneks esineb retinooli puudust tänapäeval varasemast vähem.
C- ja E-vitamiinid aitavad tugevdada kapillaaride seinu ja pidurdavad rakkude vananemist. Samuti on tähtsad tsink ja seleen.
Suitsetamine soodustab hallkae ja ealise kollatähni muutuste tekkimist ning võib olla kahjulik ka nägemisnärvile. Tubakasuits ka ärritab silmi, süvendades kuiva silma sündroomi. Sügisel aiatööd tehes – puhuriga lehti koristades, heki pügamisel, muru niites – peaks kindlasti kasutama kaitseprille, et hoida silmi traumade ja lendava prahi eest.
Päikesepaistelisel päeval ei tohiks unustada päikeseprille, sest liigne UV-kiirgus kahjustab sarvkesta, võib muuta silmaläätse tuhmimaks ja soodustada vanemas eas kollatähni degeneratsiooni teket.
Silmaarsti poole peaks pöörduma, kui nägemisteravus on muutunud, optometristi vastuvõtul ei õnnestu prille määrata, kui nägemisvälja mingi osa on tuhm või kui nägemine on moondunud.
Diabeedi puhul tuleks kontrollida silmi kord aastas silmaarstil või silmaõe diabeedivastuvõtul, järgida hoolikalt arsti soovitusi dieedi ja ravi kohta. Nii väheneb diabeetilise retinopaatia tekkimise risk, mis võib areneda raskeks nägemiskaotuseks. Samuti peaks jälgima regulaarselt üldtervist, eriti südame-veresoonkonnahaigusi, mis soodustavad võrkkesta veeni või arteri sulguse tekkimist. Kui perekonnas on olnud nägemislangusega kulgevaid silmahaigusi, tasub tulla profülaktilisse silmakontrolli.