Terve laps ilma põhjuseta ei köhi. Köhides püüab tema organism vabaneda hingamisteedesse sattunud tolmuosakestest või muudest võõrkehadest, kuhjunud sekreedist või bakteritest.
«Köha puhul on tegu kaitserefleksiga hingamisteede ja kopsude puhastamiseks. Köhimine on organismi automaatne reaktsioon, mis ei allu tahtele. Püüd seda takistada võib olla ohtlik ja põhjustada isegi tüsistusi,» kommenteeris dr Just.
Köha võib olla äge, alaäge või krooniline. Jaotus tekib vastavalt sellele, kui kaua köha kestnud on. Äge köha on kestnud alla kolme nädala, alaäge kolm kuni kaheksa nädalat ning krooniliseks võib köha nimetada siis, kui see on kestnud üle kahe kuu. Köha kestust lapsel peab jälgima, kuna see võib anda vihjeid köha põhjuste ja võimalike raviviiside kohta.
«Arstile peaks pöörduma siis, kui köha on kestnud kauem kui neli-viis nädalat või kui äge köha on alla üheaastasel lapsel,» juhendas lastearst.
Köhal võib olla väga palju erinevaid põhjusi
Kõige sagedamini esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel köha hingamisteede viirushaiguse tõttu. Levinud põhjus on ka astma, mille ainsaks sümptomiks võib olla öine või väsimusel esinev köha.
«Tegelikult võib pikka aega kestnud köhal olla ka palju teisi põhjusi, mis esinevad küll harvem, kuid mida on siiski vaja teada,» sõnas dr Just.
Näiteks imikute puhul võib köha põhjuseks olla hingamisteede struktuurianomaalia. Veniva kuluga köha võib põhjustada läkaköha, aga ka põskkoopa põletik. Sümtptomitevaese ja pikka aega kestva köha põhjuseks võib olla võõrkeha hingamisteedes, samuti võivad köha põhjustada allergeenid, tubakasuits, külm ilm ja hüperventilatsioon.