/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/10/21/14154593t1h1a1d.jpg)
CV.ee viis oktoobris läbi küsitluse, et uurida, milline on töötute inimeste vaimse tervise hetkeseis. Tulemustest selgus, et kolmandikul töötutest on diagnoositud vaimse tervise häired, mis on sageli põhjuseks, miks neil on uut töökohta raske leida.
UURING ⟩ Probleemid vaimse tervisega takistavad töötuid tööle saamast
Kuigi töötute hulgas on vaimse tervise häiretega inimeste osakaal suurem, mõjutab ka töötus ise vaimset tervist negatiivselt.
Üle poolte töötutest muretseb pidevalt sissetulekute pärast ning pikad kandideerimisprotsessid panevad neid kahtlema iseenda väärtuses. Samuti tekitavad töövestlused töötutes ärevust ning äraütlevad vastused panevad tundma, et pingutused kandideerimisel ei kanna vilja.
«Murettekitavalt suur osa töötutest tunneb ärevust töövestluste ees - 43%», räägib CV-Online’i värbamisjuht Kaire Kleesment.
«Üheltpoolt on loomulik, et kui mängus on niivõrd oluline asi nagu uus töökoht, on töötul pinge peal. Teisalt jääb tööandjate hooleks tekitada töövestlusteks vahetu ja sõbralik keskkond, mille eesmärgiks ei ole kandidaadi ülekuulamine, vaid soe ja sõbralik vestlus, kus mõlemad osapooled saavad veenduda üksteise sobivuses.»
Positiivsena on suurel osal töötutest kindel siht silme ees ja nad teavad, mis tööd tahaksid teha ja kuidas seda saavutada. Samuti leitakse, et on piisavalt võimalusi koolitusteks ja enesearenguks, mis neid tööle aitaksid. Enamasti pole ka töötud valmis kandideerima tööle, mis neile päriselt ei meeldiks - sellisele tööle on hetkel valmis kandideerima viiendik vastajatest.
Vaimset tervist võivad mõjutada nii välised kui ka sisemised faktorid, nii suhtumine iseendasse, kui ka ümbritsevad inimesed. Viiendik töötutest tunneb pidevat survet töötuse pärast ning nad leiavad, et nendesse suhtutakse töötuse pärast halvasti.
Samuti mõjutavad vaimset tervist hirmud ebaõnnestumise ees ning vähene usk iseendasse - kolmandik töötutest pelgab tööle kandideerida, sest nad kardavad, et ei saa hakkama.