Silvia Adov on õppinud kokaks ning sellel ametikohal ta enne pandeemia algust ka töötas. Kui kaks aastat tagasi alanud koroonapandeemia tasapisi toitlustussektorit pitsitama hakkas, otsustas Silvia, et kokaamet on ennast ammendanud ning aeg on karjäärimuutuseks. Sagedane kokkupuude arstiabiga oli ajendiks, mis viis Silvia mõtted õenduse eriala poole. «See, et ma tihti arstiabi vajasin, oli isegi hea, sest haiglas olles sain aru, mida need inimesed seal teevad. See on väga õilis töö ja ma tundsin, et see on miski, mida ma teha tahaksin.»
Koolipingist koroonarindele: «Ma lähen neid inimesi aitama, et nad saaksid koju tagasi ja mitte laibatranspordis.»
Eelmisel talvel hakkas Silvia õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning juba esimesel koolinädalal alustas hooldajana tööd Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) Covidi-osakonnas. «Algus oli väga raske, mul ei olnud teadmisi ega mitte mingit meditsiinilist kogemust,» märkis Silvia. Kogemuse puudumine ei olnud takistuseks. Teise koroonalaine ajal said hooldustöötajad väljaõppe kohapeal ning Silvia sõnul iseloomustas just see kõige paremini olukorra tõsidust – meditsiinitudengeid värvati koolipingist.
Esimesi koroonaviirusega seotud uudiseid kuuldes mõtles sel ajal kokana töötav Silvia, et küllap kõik laabub. «Ma olin kogenud, kui hästi õed ja arstid oma tööd teevad, seetõttu olin pandeemia alguses positiivselt meelestatud ja uskusin, et tervishoiutöötajad saavad sellega hakkama. Mitte kellelgi polnud aimu, kui suureks see tegelikult läheb. Arvasin, et okei, oleme natuke kodus ja küll see üle läheb.»