Pereõed kutsuvad kiiremas korras gripi vastu vaktsineerima

Üle 65-aastastele on gripivaktsiin tasuta. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja/Scanpix

Eesti Pereõdede Liit kutsub kõiki ja eriti riskigruppi kuuluvaid inimesi end läbi vaktsineerimise gripi eest kaitsma, sest parim viis gripiviiruse ennetamiseks on vaktsineerimine.

2020. aastal oli gripi levimus ajalooliselt madal, sest Covid-19 ennetusmeetmed nagu distantseerumine, maskide kandmine, käte pesemine ja reisipiirangud tõkestasid ka gripi levikut ning gripiga seotud surmajuhtumite arv vähenes 95 protsenti.

Gripp ründab tänavu agressiivsemalt

Viiruse levik oli mahasurutud, mis tähendab, et langes ka gripivastane immuunsusfoon. Prognooside kohaselt tuleb gripp see hooaeg tagasi tavapärasest varakumalt ja tugevamini ehk oodata on teistsuguse ajastuse ja intensiivsuse lainega ebatüüpilist hooaega. Seetõttu on eriti oluline ennast gripi vastu vaktsineerida.

«Tähelepanu on olnud pikalt Covid-19-ga seotud teemadel ja vaktsineerimisel, kuid oleme unustanud, et peale koroonaviiruse kimbutavad inimesi ka teised ohtlikud viirused,» sõnab pereõdede ühingu juhatuse liige Lilli Gross.

Pereõed soovitavad ennast tungivalt vaktsineerida nii gripi kui ka Covidi vastu ja meeles pidada, et igale viirusele vastab oma vaktsiin, mis tähendab, et on täiesti ohutu samal ajal manustada gripivaktsiini ja koroonavaktsiini.

Koroonat ja grippi võib põdeda ka korraga 

Samuti on võimalik põdeda mõlemat haigust korraga. «Eriti, kui ühest või teisest viirusest on immuunsüsteem nõrgenenud, on tõenäolisem, et korjame üles ka teise,» lisab Gross. 

Gripi vastu vaktsineeritakse igal aastal uuesti. Vaktsiini võib manustada kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi ehk oktoobrist detsembrini.

Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsiini saamist. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on defineerinud kõige enam ohustatud riskigruppideks rasedad, kuni 5-aasta vanused lapsed, 65-aastased ja vanemad ning kroonilise haigusega inimesed.

«Lisaks riskigruppidele peaksid gripivastast vaktsineerimist kindlasti kaaluma ka inimesed, kes nendega kokku puutuvad,» märgib pereõdede ühingu juhatuse liige Kätlin Kauler.

Gripiviirus on küll ülemiste hingamisteede haigus, kuid selle tüsistused võivad olla eluohtlikud. Sagedasteks tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, põskkoopapõletik, neeruvaagnapõletik, keskkõrvapõletik. Gripi mõjul võivad ägeneda kroonilised haigused nagu südamepuudulikkus, astma, diabeet ning suureneb insuldi ja infarkti risk. Ette tuleb ka müokardiiti (südamelihasepõletikku) ja perikardiiti (südamepaunapõletikku).

Grippi iseloomustab äkiline palavik, köha (tavaliselt kuiv), peavalu, lihas- ja liigesevalu, tugev halb enesetunne, kurguvalu ja nohu. Haiguse kestus ja raskusaste võib varieeruda kergest kuni väga raskeni ning lõppeda ka surmaga. WHO andmetel sureb maailmas igal aastal hooajalisest gripist tingitud hingamisteede haigustesse kuni 650 000 inimest.

Eesti Pereõdede Ühing kutsub gripi vastu vaktsineerima perearstikeskustes ja apteekides. Üle 65-aastastele pakub haigekassa esimest korda vaktsiini tasuta.