Sagedasimad (umbes igal kümnendal vaktsineeritul) kõrvalmõjud on kergelt mööduvad: palavik, peavalu, iiveldus, süstekoha valulikkus.
Harvem võivad esineda kõhuvalu, kõhulahtisus, pearinglus, liigese- ja lihasevalud, gripilaadsed sümptomid, külmavärinad, kõrge palavik, naistel menstruatsioonihäired. Enamasti on need nähud ravimametile teate edastamise hetkeks juba möödunud.
Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on ettevaatusabinõusid rakendades välditavad, kiirelt diagnoositavad ja ravitavad.
Milline on trombi saamise risk haiguse tagajärjel?
Ulatuslik, Inglismaal 2020–2021. aastal tehtud uuring, mis hõlmas 30 miljonit vaktsineeritut ja ligi kaks miljonit SARS Cov-2 positiivselt testitud inimest, näitas, et venoosse trombi risk on pärast COVID-19 haiguse põdemist suurenenud keskmiselt 13–14 korda ning arteriaalse trombi risk üle kahe korra. Risk püsib suur mitme nädala jooksul pärast haigestumist.
Milline on trombi saamise risk vaktsineerimise tagajärjel?
Trombidest, mis on ajalises seoses vaktsineerimisega, on Eestis teada antud 40 korral, kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud COVID-19 vaktsiinidega (välja arvatud venoosne trombemboolia, mis oli seotud Jansseni COVID-19 vaktsiiniga).
Juba viidatud, Inglismaal tehtud uuringu andmetel kasvas venoosse tromboosi risk pärast vaktsineerimist 1,1 korda ning arteriaalse trombi risk 1,06 korda, mis on vaid väga vähe kõrge kui tavapärane risk.
Seega on risk saada tromb haiguse tagajärjel üle 10 korra suurem kui risk saada tromb vaktsineerimise järel. Teades patsiendi riski, on see jälgimise ja õigeaegse raviga ennetatav.
Kuivõrd haigus ohustab lapsi?