AVASTUS ⟩ Koroona võib nakatada sisekõrva ja põhjustada mitmeid ebatavalisi sümptomeid

Pearinglus on tihti seotud sisekõrvaga. Foto: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Paljud Covid-19 patsiendid on teatanud sümptomitest, mis mõjutavad kõrvu, sealhulgas on probleemidena toodud välja kuulmislangus ja tinnitus. Samuti võivad tekkida pearinglus ja tasakaaluhäired, mis viitavad sellele, et SARS-CoV-2 viirus võib olla võimeline nakatama sisekõrva.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) uus uuring annab tõendeid selle kohta, et viirus võib tõepoolest nakatada sisekõrva rakke, sealhulgas karvarakke, mis on nii kuulmise kui ka tasakaalu seisukohalt olulised, vahendab Medical Xpress. Teadlased leidsid samuti, et inimese sisekõrva kudedes ilmnenud infektsiooni muster on kooskõlas sümptomitega, mida täheldati uuringus 10 Covid-19 patsiendiga, kes teatasid mitmesugustest kõrvadega seotud sümptomitest.

Uurijad kasutasid oma uuringutes uudseid inimese sisekõrva rakulisi mudeleid, mille nad on välja töötanud, ja täiskasvanud inimese sisekõrva kudesid, mida on raske hankida. Sellise koe piiratud kättesaadavus on takistanud varasemaid koroonaviiruse ja teiste kuulmislangust põhjustada võivate viiruste uuringuid.

«Mudelite omamine on esimene samm ja see uuring avab nüüd võimaluse töötada mitte ainult SARS-CoV-2, vaid ka teiste kuulmist mõjutavate viirustega,» ütleb MIT meditsiiniinstituudi professor Lee Gehrke.

Kõrvapõletiku mudelid

Enne Covid-19 pandeemia algust hakkasid Gehrke ja Konstantina Stankovic, endine Harvardi meditsiinikooli dotsent ja Stanfordi ülikooli meditsiinikooli kõrva- ja kaelakirurgia osakonna juhataja, koos töötama projekti kallal, mille eesmärk oli arendada rakulisi mudeleid inimese sisekõrva infektsioonide uurimiseks. Viirused, nagu tsütomegaloviirus, mumpsiviirus ja hepatiidiviirused, võivad kõik põhjustada kurtust, kuid täpselt, kuidas nad seda teevad, pole hästi mõistetav.

2020. aasta alguses, pärast SARS-CoV-2 viiruse ilmumist, muutsid teadlased oma plaane. Massachusettsi silma-ja kõrvakliinikus hakkas Stankovic vastu võtma kuulmislanguse, tinnituse (heliaisting, mis ei ole põhjustatud välisest allikast — toim) ja peapööritusega patsiente, kelle Covid-19 test oli positiivne. «Tol ajal oli väga ebaselge, kas see oli põhjuslik või juhuslik, sest kuulmislangus ja tinnitus on nii tavalised,» meenutab ta.

Tema ja Gehrke otsustasid kasutada mudelisüsteemi, mille kallal nad töötasid, et uurida SARS-CoV-2 nakatumist. Nad lõid oma rakumudelid, võttes inimese naharakud ja muutes need pluripotentseteks tüvirakkudeks. Seejärel suutsid nad stimuleerida neid rakke diferentseeruma mitut tüüpi sisekõrvas leiduvateks rakkudeks: juukserakud, tugirakud, närvikiud ja Schwanni rakud, mis isoleerivad neuroneid.

Lisaks suutsid teadlased saada raskesti hangitava sisekõrva koeproovi patsientidelt, kellele tehti operatsioon raskeid vertiigohooge põhjustava häire või kuulmislangust ja peapööritust põhjustava kasvaja tõttu.

Nii inimese sisekõrva proovides kui ka tüvirakkudest saadud rakumudelites leidsid teadlased, et teatud tüüpi rakud – karvarakud ja Schwanni rakud –toodavad valke, mis on vajalikud SARS-CoV-2 viiruse rakkudesse sisenemiseks. Need valgud hõlmavad ACE2 retseptorit, mida leidub rakupindadel, ja kahte ensüümi, mida nimetatakse furiiniks ja transmembraanseks proteaasiks seriin 2, mis aitavad viirusel peremeesrakuga sulanduda.

Seejärel näitasid teadlased, et viirus võib tegelikult nakatada sisekõrva, täpsemalt karvarakke ja vähemal määral Schwanni rakke. Nad leidsid, et nende mudelite teised rakutüübid ei olnud SARS-CoV-2 infektsioonile vastuvõtlikud.

Inimese karvarakud, mida teadlased uurisid, olid vestibulaarsed rakud, mis osalevad pea liikumise tuvastamises ja tasakaalu säilitamises. Teadlased näitasid uuringus samuti, et hiirte sisekõrvakarva rakkudes on ka valke, mis võimaldavad SARS-CoV-2l siseneda.

Viiruslik ühendus

Teadlaste koeproovidest leitud nakkusmuster näib vastavat sümptomitele, mida täheldati 10 Covid-19 patsiendi rühmas, kes teatasid pärast nakatumist kõrvadega seotud sümptomitest. Nendest patsientidest üheksa kannatas tinnituse all, kuuel esines vertiigo ja kõigil oli kerge kuni sügav kuulmiskaotus.

Viiruse kõrvadesse sisenemise võimalikud teed hõlmavad Eustachia toru, mis ühendab nina keskkõrvaga. Stankovic ütleb, et viirus võib ka ninast välja pääseda haistmisnärve ümbritsevate väikeste avade kaudu. See võimaldaks sel siseneda närvisüsteemi ja nakatada kraniaalnärve, sealhulgas neid, mis on ühenduses sisekõrvaga.

Teadlased loodavad nüüd kasutada oma inimese rakulisi mudeleid SARS-CoV-2 ja teiste viiruste põhjustatud sisekõrvapõletike võimalike ravimeetodite testimiseks.

Uuring ilmus teadusajakirjas Communications Medicine.