/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/03/14045710t1h6eb1.jpg)
Kuigi pooled nüüdseks 65-aastastest Eesti elanikest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid, alahindavad eestimaalased pikaajalise hoolduse vajaduse riski, selgub arenguseire keskuse raportist.
Raport: Eesti elanikud alahindavad pikaajalise hoolduse vajaduse riski
«Rahvastiku vananemine toob Eestis kaasa pikaajalise hoolduse vajaduse kasvu,» ütles arenguseire keskuse uuringute juht Lenno Uusküla. «Eestis vajab igapäevase toimetulekuga abi hinnanguliselt 160 000 – 190 000 inimest ja abivajajate hulk kasvab 2050. aastaks 26 000 inimese võrra.»
Uusküla sõnul on ligi pool pikaajalise hoolduse vajadustest tekkinud vanuse tõttu, ülejäänud poolel on vajadus sünnipärane või tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel. Eestis esineb kõikide vanusegruppide seas Euroopa keskmisega võrreldes rohkem igapäevategevusi takistavaid piiranguid. 2020. aastal oli 51 protsendil Eesti elanikest enda hinnangul mõni pikaajaline, näiteks krooniline haigus või terviseprobleem.
«Arenguseire keskuse tellimusel läbi viidud elanikkonna küsitluse andmetel hindab vaid seitse protsenti küsitletutest abivajaduse tõenäosust tulevikus suureks ning 23 protsenti keskmiseks, samas kui 70 protsenti vastanutest hindab abivajadust väikeseks, olematuks või ei oska hinnata,» märkis Uusküla. «See tähendab, et üle kahe kolmandiku inimestest ei ole oma hooldusvajadust planeerimas, seda teemat peetakse ekslikult ebaoluliseks või ei ole inimesed piisavalt informeeritud.»
Käesoleval aastal ongi arenguseire keskuse üks uurimissuundi pikaajalise hoolduse tulevik, et leida lahendusi, kuidas rahastada ja katta vananevas ühiskonnas pikaajalise hooldusega seotud vajadusi järgmise 15 aasta jooksul.
Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.