:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176681t1h942e.jpg)
Migreen on tugev, pulsseeriv, enamasti ühepoolne peavalu, mida esineb 16–18 protsendil inimestest. Migreeni täpseid põhjuseid ei teata, kuid tuvastatud on mitmeid tegureid, mis migreeni vallandumist võivad põhjustada. Confido Meditsiinikeskuse neuroloog Toomas Toomsoo sõnul esineb migreen sageli ka koos vaimse tervise häiretega.
Migreen on tõsine haigus, mis röövib suure osa inimese elukvaliteedist. Krooniliseks võib seda pidada siis, kui peavalu esineb 15 või enamal päeval kuus.
«Teatud mõttes on migreeni ja meeleoluhäirete omavaheline seos väga loogiline, kuna kui sa pead elama pideva tugeva valuga, mida on võimatu ignoreerida, siis loomulikult meeleolu langeb. Samas ei saa kindlalt väita, et just migreen meeleoluhäireid põhjustab. See võib olla ka vastupidi, et enne on inimesel mingisugused vaimse tervise häired ja neile lisanduvad peavalud,» kommenteeris Toomsoo.
Patsiendil endal võib olla keeruline migreenide ja vaimse tervise seisundi vahel seoseid näha. «Näiteks tugeva stressi ja pinge korral ei pruugi patsiendil migreene esineda. Kui inimene teeb 12–14-tunniseid tööpäevi, tunneb ta end hästi. Kui siis see intensiivne tööperiood lõpeb või inimene näiteks nädalavahetusel vabamalt võtab, hakkab kohe ka pea valutama. Inimene tahab siis puhata, kuid migreen ei lase tal seda teha,» rääkis Toomsoo.
«Vaimse tervise muredega aga sageli loodetakse, et need mööduvad iseenesest. Paraku ei oska kõik arstid, kelle juurde patsient valuga pöördub, uurida, kas inimesel on varasemas elus esinenud sündmusi, mis võiksid põhjustada posttraumaatilist stressi, meeleoluhäireid või teisi vaimse tervise probleeme. Tegelikult on seda oluline teada, kuna need näiliselt väga erineva iseloomuga probleemid võivad tihti koos esineda ja ka omavahel seotud olla,» ütles neuroloog.
Migreenikutel esineb depressiooni kaks ja pool korda enam kui tavapopulatsioonis. Auraga migreeni patsientidel esineb depressiivsust rohkem kui ilma aurata migreeni all kannatajatel.
«Paraku on patsiendid depressioonist rääkides sageli üsna tõrksad ega taha neuroloogiga neid asju arutada. Patsient on aga üks tervik ja arstile on oluline teada erinevaid asjaolusid tema muude terviseprobleemide, elustiili ja sümptomite kohta, kuna nii on suurem tõenäosus leida just see ravi, mis konkreetset patsienti kõige paremini aitab,» kommenteeris Toomsoo.
Näiteks elustiili puhul on äärmiselt oluline see, kui palju inimene magab. «Krooniline lühike uni – kuus või vähem tundi öö kohta – suurendab oluliselt migreeni esinemise riski. Kui inimene ei saa hästi magada, võivad selle taga olla väga erinevad põhjused. Und mõjutavad näiteks mitmed retseptiravimid. Rolli võib mängida ka uneapnoe ehk une ajal esinevad hingamishäired või parasomnia, mille korral inimene unes ringi liigub ja erinevaid emotsioone tajub,» ütles Toomsoo.
Migreenikutel esineb depressiooni kaks ja pool korda enam kui tavapopulatsioonis.
Üllatuslikult on migreeni ennetava raviskeemi üks osa on ka antidepressandid. «Antidepressantide kasutamine ei tähenda aga automaatselt, et see ka migreeni raviks. Patsiendi tuju võib küll paraneda, kuid peavalud võivad siiski alles jääda. Siin on oluline ka see, millist antidepressanti patsient võtab. Arstkonnal on veel palju tööd, et mõtestada lahti, millised antidepressandid on migreeniga patsientidele sobivaimad,» sõnas neuroloog.
Ka bipolaarse häirega inimestel on migreenid sagedad. Bipolaarse häirega käivad kaasas tugevad emotsionaalsed kõikumised: maania episoodi ajal on meeleolu ebatavaliselt kõrgenenud ning inimene on ülienergiline, depressiivse episoodi ajal aga tunneb inimene end õnnetu ja masendununa.
«Bipolaarseid häireid on kahte tüüpi, esimest tüüpi iseloomustab pigem maaniate esinemine, teine on aga hüpomaaniale ja depressiivsusele kalduv. Esimese tüübi puhul esineb migreene umbes kolmandikul inimestest, teise tüübi puhul veelgi rohkem,» rääkis Toomsoo.
Ka ärevushäired ja migreenid võivad olla omavahel seotud. Ärevushäireks võib nimetada inimese seisundit siis, kui ta muretseb järjepidevalt ühe või mitme eluvaldkonna pärast ja see muretsemine hakkab segama tema igapäevaelu. Näiteks ei suuda inimene enam magada või hakkab ta vältima ärevust tekitavaid olukordi nagu tööl või koolis käimine. Ärevushäirete esineb erinevate uuringute põhjal elu jooksul 10–28% inimestest.
«Migreenikutel esineb ärevushäireid kaks kuni viis korda sagedamini kui tavapopulatsioonil. Paanikahäiret esineb eriti palju auraga migreeni patsientide seas,» ütles neuroloog.
Toomsoo sõnul ollakse esimesel visiidil väga harva arstiga nii usaldavad, et räägitakse lisaks peavaludele ka muudest muredest.
„Arstina on mulle aga väga oluline oma patsiente tunda, et osata neid parimal võimalikul viisil aidata. Vajadusel saan ravimeeskonda kaasata psühholoogi või psühhiaatri, kes aitab vaimse tervise häire ravimisega tegeleda. Vaimse tervise häired on äärmiselt keerulised ja see, kui need esinevad koos muude sümptomitega, ei tähenda tingimata, et üks teist põhjustaks. Kindlasti on oluline, et inimene ei jääks oma murega üksi ja saaks kõigile erinevatele terviseprobleemidele abi,“ kommenteeris Toomsoo.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)