Kolmandikul Eesti inimestest on kaks või enam kroonilist haigust

Pilt on illustreeriv. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuring näitab, et nii krooniliste haiguste kui ka hulgihaigestumuse levimus on Eestis suhteliselt suur. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi.

Uuringus määratleti hulgihaigestumust kui vähemalt kahe kroonilise haiguse esinemist.

«Hulgihaigestumuse eripära on see, et patsientidel on halvem elukvaliteet, psühholoogiline stress, pikemad haiglaraviperioodid, rohkem operatsioonijärgseid tüsistusi, suuremad raviarved ja suurem suremus. Tervishoiusüsteemile on sellised patsiendid suur koormus, kuna nad vajavad kompleksset lähenemist,» kõneles uuringu juhtautor, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.

Uuringus analüüsiti 55 kroonilise seisundi levimusandmeid aastatel 2015–2017. Selgus, et pooltel (49,1 protsenti) Eesti inimestest oli vähemalt üks krooniline haigus ja ligi kolmandikul (30,1 protsenti) vähemalt kaks. «Naistel oli hulgihaigestumust pisut enam kui meestel: kui naistest kannatas selle all iga kolmas, siis meestest iga neljas,» sõnas Jürisson.

Haiguste arv ja hulgihaigustega inimeste osakaal suureneb vanuse kasvades. Noorimas vanuserühmas (kuni 24-aastased) oli hulgihaigestumust 2,4 protsenti, aga vanimas (üle 85-aastased) 80,4 protsenti. Igal kaheteistkümnendal Eesti inimesel on viis või enam kroonilist haigust. Hulgihaigestumus on pooltel 60-aastastel ja kolmveerandil 75-aastastest inimestest. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi, mida on neljandikul rahvastikust. Sellele järgnevad krooniline valu (12,4 protsenti) ja liigesepõletikud (7,7 protsenti).

Uuringu ühe autori, peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul saab uuringu tulemuste alusel järeldada, et krooniliste haiguste ja hulgihaigestumuse koormus Eestis on suur ning suureneb vanuse tõustes.

«Võrreldes Lääne-Euroopaga on nii kroonilisi haigusi kui ka hulgihaigestumust Ida-Euroopas ja ka Eestis rohkem. Samuti on oluline leid see, et kõrgvererõhktõbi on sageli esinev tervisehäire, mis on seotud teiste südame- ja muude haigustega, ning selle ennetus on teostatav ja rahvatervise kontekstis väga aktuaalne,» ütles Kalda.

Krooniliste haiguste ja hulgihaigestumuse levimuse läbilõikeline uuring tehti Eesti Haigekassa andmete põhjal. Üks uuringu autoritest, epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang ütles, et haigekassa andmestik on selliseks uuringuks väga sobilik, sest andmed on hea kvaliteediga ning hõlmavad 95 protsenti rahvastikust.

«Ka mujal Ida- ja Põhja-Euroopa riikides on seni tehtud väga vähe sedalaadi uuringuid, kuid vananevat rahvastikku ja tervishoiusüsteemi ülekoormust arvestades on see teave väärtuslik,» lausus ta.

Artikkel «Krooniliste haiguste ja hulgihaigestumise levimus Eestis: rahvastikupõhine läbilõikeuuring» ilmus ajakirjas BMJ Open.