Milliste vitamiinidega toetada lapse immuunsüsteemi?

Tugev tervis algab tasakaalustatud ja rikkalikust toidust. Foto: Shutterstock

Kasvamine on täiskohaga töö ja nii pole lastel mängimise ega veelombis plätserdamise kõrvalt aega mõelda sellele, kuidas parimal viisil oma immuunsüsteemi turgutada. Vitamiinide ja toidulisandite tootja Nutrilite esindaja Katarzyna Goloz räägib, milliseid vitamiine võiks käesolevaks viirusehooajaks lapse menüüsse lisada, et ta püsiks terve kui purikas.

D-vitamiini peamine ülesanne meie organismis on kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine, mängides olulist rolli nii immuunsüsteemi tugevdamisel kui meie luude ja hammaste normaalses arengus. Ilma D-vitamiinita ei suuda kaltsium korralikult imenduda ja selle tulemusel võivad lapsel tekkida arenguprobleemid, muutes seeläbi ka tema organismi vastuvõtlikumaks erinevatele viirustele.

Värske õhk ja päevavalguse käes olemine võiks igal juhul olla osa iga lapse päevast, kuid tugevaks immuunsüsteemiks vajalikku D-vitamiini kogust me praegusel pimedal ajal loodusest kätte paraku ei saa. Seetõttu tuleks just sügisel ja talvel lisada lapse menüüsse võimalikult palju D-vitamiinirikkad toiduaineid, sealhulgas rasvast kala nagu lõhe, tuunikala ja heeringat, võid, muna ja seeni ning anda lisaks mitmekesisele toitumisele D-vitamiini ka toidulisandina juurde.

Viiruste ja bakteritega võitlevad meie organismis valged verelibled ehk immuunrakud, mis vajavad oma tööks palju C-vitamiini. Sel põhjusel on C-vitamiinil antioksüdandina meie immuunsüsteemi tugevdamisel, tervena hoidmisel ja ka haavade parandamisel erakordselt oluline roll. Kui viirus ikkagi on külge pookinud, aitab C-vitamiinirikaste toitude söömine või toidulisandi võtmine haiguse kulgu ka märgatavalt kergendada.

C-vitamiini saab kätte kõikidest värvilistest puu- ja juurviljadest, eriti C-vitamiinirikkad on näiteks sidrun, apelsin, granaatõun, marjad nagu punased ja mustad sõstrad ja maasikas, samuti kapsas, tomat ja kaalikas. Kui lapsel on tekkinud mingil põhjusel tõrge puu- ja juurviljade söömisega, lähene asjale mänguliselt – innusta teda sööma iga päev võimalikult palju vikerkaare värvides värskeid toite või jutusta muinasjutulisi lugusid sellest, kuidas spinat teeb tugevaks ja porgand silmanägemise teravaks.

Tsink aitab ühe kõige olulisema mineraalainena rakkudel paljuneda ja kasvada, seetõttu on tsingil eriti oluline roll just kasvava organismi ehk lapse normaalses arengus. Antioksüdandina kaitseb tsink organismi oksüdatiivse stressi eest ning toetab seeläbi ka meie immuunsüsteemi. Lisaks hoiab tsink ka meie maitsemeeled teravana – ilma tsingita ei tunneks inimene toidu maitset ega lõhna.

Tsinki leiab palju loomsetest toitudest ehk lihast. Eriti tsingirikas supertoit on maks, mida võiks praetult või pasteedina leival tarbida igapäevaselt. Tsinki leiab ka seemnetest, pähklitest, juustust, kamast ja leivast. Tsinki tasub praegusel viirusehooajal toidulisandina ka lisaks võtta.

Olulised on ka piimhappebakterid ja probiootikumid

Kuna 70-80% meie immuunrakkudest asub soolestikus, ei saa immuunsüstemist rääkides üle ega ümber piimhappe- ja teistest probiootilistest bakteritest. Meie soolestiku mikrofloorat nõrgestab enim ebatervislik toitumine, aga ka ümbritsevad keskkonnamõjud ja stress, mille tulemusel oleme kõikvõimalikele viirustele ja haigustele tavapärasest märksa vastuvõtlikumad. Probiootikumid aitavad haigustekitajaid kahjutuks muuta, seetõttu on nendel väga oluline roll ka viiruste ja bakteritega võitlemisel.

Piimhappebakterid elavad hapendatud piimatoodetes, näiteks jogurtis, keefiris ja hapupiimas. Magusa jogurti asemel paku lapsele näiteks maitsestamata Kreeka jogurtit ning anna talle vabad käed see näiteks koduse moosi või marjadega enda maitse järgi sobivaks timmida. Kasulikke probiootikume leiame aga hapendatud ja fermenteeritud toodetes – hapukurgis, hapukapsas ja teistes hapendatud köögiviljades, samuti tuntud fermenteeritud teeseenejoogis kombuchas.