Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Miks tekivad naistel näole ja kehale tumedad karvad?

Copy
Naise kehal kasvavad tavaliselt heledad ja pehmed karvad.
Naise kehal kasvavad tavaliselt heledad ja pehmed karvad. Foto: Shutterstock

Tumedad ja paksud karvad näol ja kehal on märk hormonaaltasakaalu puudumisest.

Naise kehal kasvavad tavaliselt heledad ja pehmed karvad, kuid kui äkitselt tekib näo ja käte piirkonda tugeva tekstuuri ja tumeda värvusega karvu, tuleks teha muutusi elustiilis.

Kuni kümme protsenti naistest kogeb ebaloomulikku karvakasvu. Ebaloomulik karvakasv eristub normaalsest tekstuuri ja värvi poolest – ebaloomulikku karvakasvu iseloomustab tume värv ja tugevam karv. Tumedad karvad võivad kasvada naise näol, kätel, seljal ja rinnal ning selle põhjus on suguhormoonide tasakaalu häirumine. Kuna tumedad ja tugevad karvad on meessuguhormoonide ehk androgeenide liiga suure koguse tõttu tekkinud nähtus, esineb neid eelkõige piirkondades, kus on meestel tavaliselt tugevam karvakasv.

Naise keha peabki väikeses koguses androgeene tootma, kuid kui see kogus äkitselt suureneb, võib esineda aknet, ebanormaalselt karvakasvu ja hääle muutumist. Sel juhul tuleks pidada nõu arstiga, kes oskab jagada soovitusi, kuidas hormonaaltasakaal paika saada. Selleks võib muuta elustiili või mõnel juhul ka hakata võtma hormonaaltasakaalu toetavaid ravimeid. Oluline on meeles pidada, et tasakaal kaob põhjusega – näiteks ülekaal, ebatervislik toitumine, liigne alkoholi tarbimine ja ebapiisav uni takistavad normaalset hormonaaltalitlust. See tähendab, et kui inimene ei vabane probleemi põhjustajast, on ravimite mõju vaid sümptomite leevendamine.

Hormonaaltasakaalu on võimalik taastada tervisliku toitumise ja regulaarse füüsilise aktiivsusega. Väga oluline on olla normaalkaalus, sest ülekaal mõjutab oluliselt hormonaaltasakaalu ja seda, mis koguses peab keha hormoone tootma. Vältida tuleks alkoholi ja liigses koguses suhkrut ning töödeldud toiduaineid. Eelistada tuleks võimalikult palju värsket ja töötlemata toitu – puu- ja juurvilju, kaunvilju, kala, pähkleid, seemneid ja teravilju. Samuti on oluline maandada stressi ja magada piisavalt ja regulaarselt.

Artikkel ilmus Postimehe terviseportaalis esimest korda 28. novembril 2019.

Tagasi üles