Teraapia eesmärk ja tegevused sõltuvad patsiendi vajadustest
Teraapia eesmärk sõltub sellest, mis patsiendi probleemi põhjustab.
«Olenevalt patsiendi diagnoosist tuleb logopeedil otsustada, kas eesmärk on kõne parandamine, taastamine, säilitamine või hoopis kõne muutuste hindamine. Alati käib sinna juurde patsiendi ja vajadusel ka lähedaste nõustamine. Insuldi tagajärjel tekkinud kõnehäirete korral on rõhk kõnevõime taastamisel, Parkinsoni tõve korral aga kõne arusaadavuse parandamisel ja kõnefunktsiooni säilitamisel. Vahel võib olla logopeedi ülesandeks aidata patsiendi jaoks leida sobivad alternatiivsed suhtlusvahendid, kui kõnelemine raske haiguse tõttu enam võimalik ei ole,» kommenteeris Lillemets.
Teraapia võtted sõltuvad sellest, millise iseloomuga patsiendi probleemid on – kõnehäired võivad olla väga eriilmelised. Kui probleem on kõne motoorikaga, võivad kahjustuda hääl, hääldus, intonatsioon või kõne tempo. Kõnega seotud ajupiirkondade kahjustuse tagajärjel võivad häiruda ka keelelised oskused, näiteks võivad inimesel tekkida raskused soovitud sõnade välja ütlemisega või kuulaja jaoks mõistetava lausungi moodustamisega, vahel võib kahjustuda aga ka kõne mõistmisvõime.
«Selliste probleemide puhul saab logopeed aidata. Olenevalt probleemi põhjusest, avaldumisest ja raskusastmest valime teraapiaviisi ja -võtted, mis on just konkreetse patsiendi jaoks sobilikud,» kommenteeris Lillemets.
Kõne- või neelamishäirete ravimine on pikk protsess, mis nõuab motivatsiooni, head koostööd terapeudi ja patsiendi vahel ning regulaarset harjutamist. «Kõnehäirega patsientidel on vaja teha logopeedi poolt määratud spetsiaalseid harjutusi. Kõneprobleemid ei saa enamasti lahendatud paari vastuvõtuga logopeedi kabinetis, vaid vajavad regulaarset ja pikaajalist tööd ka kodus,» rääkis Lillemets.