Vähiliit selgitab, mida peab iga mees eesnäärmevähi kohta teadma
9. november 2021, 14:27
Eesti Vähiliit alustas teavituskampaaniat «Iga mees peab teadma!», mille eesmärk on tõsta meeste terviseteadlikkust ja rõhutada ka mehe enda vastutust oma tervise ja elukvaliteedi eest.
Nagu iga mees teab, et 1. detsembriks peavad autol talverehvid all olema, nii peaks iga mees teadma, mida ta saab oma tervise heaks teha, et elada pikk ja õnnelik elu, teatas vähiliit.
Teavituskampaania eesmärk on arendada meeste terviseteadlikkust, rääkida eesnäärmest ja sellega seotud haigustest ning jagada infot tänapäevase ravi kohta ja toetada eesnäärmevähi patsiente.
Uurimused ja arstide kogemused näitavad, et eesti meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid jääb siiski veel oluliselt alla naistele ning sookaaslastele Põhjamaades ja Lääne-Euroopas. Meeste terviseteadlikkus on kasvanud, kuid oluliste tervise riskitegurite osas, nagu näiteks liigne kehakaal, vähene liikumisaktiivsus, mittetervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, on meeste näitajad jätkuvalt oluliselt kehvemad kui eesti naistel.
Iga mees peab teadma:
- Eesnäärmevähk on meeste sagedasim vähkkasvaja Eestis ja ka Euroopas tervikuna.
- Alates 50. eluaastast diagnoositakse ühel mehel kuuest eesnäärmevähk.
- Mehe vanuse kasvades haigestumisrisk suureneb. Eesnäärmevähki diagnoositakse kõige sagedamini 55–74-aastastel meestel.
Eesnäärmevähki haigestumise riski võivad vähendada:
- tervislik eluviis
- tasakaalustatud toitumine
- füüsiline aktiivsus
- aktiivne ja korrapärane seksuaalelu
Haiguse varaseks avastamiseks on soovitatav teha PSA analüüs meestel alates 50. eluaastast. Kui perekonnas on juba eesnäärmevähki esinenud, on soovitatav teha PSA analüüsi alates 45. eluaastast.
Eesti Vähiliit koos meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega soovitab meestele toituda tervislikult, olla füüsiliselt aktiivne, vähendada stressi oma elus ning regulaarselt külastada arste, et võimalikud terviseprobleemid saaksid varakult avastatud ja ravitud.