Mida kujutab endast Eestis praegu laialdaselt leviv boka-viirus?

Paljudele pole nohu või kehv enesetunne haigus, kuid need sümptomid on siiski kõrvalekalle, meeldetuletus, et tuleb võtta aeg maha ja puhata. Lisaks sellele on need sümptomid alati viiruste poolt põhjustatud ja nakkusohtlikud. Foto: Shutterstock

Sel hooajal on kinnitatud kaks gripiviiruse juhtu. Domineerivateks viirusteks on praegu boka-viirusnakkus ja nohu peamine põhjustaja rinoviirus, teatas terviseamet.

Terviseameti gripikeskuse spetsialisti Eliisa Metsoja sõnul pöördus eelmisel nädalal ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 6175 inimest, millest 36 protsenti moodustavad lapsed. «Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas, Tartumaal, Viljandimaal, Raplamaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal,» selgitas ta. Eelmisel nädalal ei kinnitatud laboratoorselt ühtegi gripiviiruse juhtu.

Selle aasta oktoobrist saavad perearsti juures tasuta vaktsineerida 65+ inimesed, jätkuvalt on vaktsineerimine tasuta ka hooldekodu elanikele. «Kindlasti peaksid vaktsineerimisele mõtlema eakad ja inimesed, kes puutuvad kokku vanemaealistega või põevad kroonilisi haigusi,» lisas Metsoja. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. «Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates kuuendast elukuust,» selgitas ta.

65-aastaste ja vanemate inimeste vaktsineerimisega tegelevad eeskätt perearstid. Tasuta vaktsineerimist saavad läbi viia kõik haigekassa lepingupartnerid, kellel on olemas gripivaktsiin: vaktsineerijad apteekides, haiglates, eratervishoiuasutustes. Vaktsineerimise tasustab haigekassa.

Mis on boka-viirus?

Terviseameti andmeil avastati inimese boka-viirus 2005. aastal. Haigusele on iseloomulik talvine-kevadine sesoonsus. Boka-viiruste levik algab Eestis novembrikuus ja võib kesta vähemalt aprilli lõpuni.

Haigustekitajaks on parvoviiruste perekonda kuuluv DNA boka-viirus, millel on neli genotüüpi (HBoV1, HBoV2, HBoV3 ja HBoV4). Viirused on nakatunud inimese hingamisteede eritises, väljaheites, veres, süljes, uriinis, tonsillides ja liikvoris. Boka-viirusi võib avastada ka terve inimese hingamisteede eritises.

Boka-viirused satuvad terve inimese organismi hingamisteede kaudu haige köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, seedetrakti kaudu fekaal-oraalsel teel või olmekontakti teel – haige hingamisteede eritistega saastunud esemetega ja pindadega kokku puutumisel, mil nendega saastunud kätega kantakse viirused suhu või hingamisteedesse. Seejärel satuvad viirused vereringesse.

Haigestuvad peamiselt 6–24 kuu vanused väikelapsed, kuid nakatuda võivad ka vanemad lapsed ja täiskasvanud. Boka-viirusnakkus esineb harva üksiknakkusena; kuni 90 protsendil juhtudest esineb see koos rinoviirus-, adenoviirus-, respiratoor-süntsütiaalviirus-, koroonaviirus-, parainfluensaviirus-, enteroviirus- ning noro- ja rotaviirusnakkusega. Haigus kestab 1–9 päeva.

HBoV1 kahjustab nii ülemisi kui sügavaid hingamisteid; selle haigusnähud on palavik, köha ja nohu ning võivad kujuneda bronhiit, bronhioliit, bronhopneumoonia, larüngotrahheiit või astma ägenemine.

HBoV2-HBoV4 kahjustavad seedetrakti; selle haigusnähud on iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. 

Boka-viirusnakkuse vastane vaktsiin puudub. Nakatumise vältimiseks tuleb järgida respiratoorse hügieeni nõudeid ning pesta sageli käsi.