Teadlased tuvastasid harjumuse, mis röövib öösel kaheks minutiks piisava hapniku

Inimese ööuni võib olla häiritud väga mitmel põhjusel. Siiski tasub jälgida, et ruum, kus magatakse, oleks pime ja piisavalt jahe. Foto: Shutterstock

Esimeses sedalaadi uuringus on teadlased leidnud seose magamise ajal esineva hapnikupuuduse ja nikotiini sisalduse vahel veres.

Uneapnoe tekib, kui inimese kõri ja ülemised hingamisteed on une ajal osaliselt või täielikult suletud, põhjustades lühikesi perioode, mil hingamine peatub.

Ajakirjas ESC Heart Failure avaldatud uues artiklis leidsid teadlased, et kõrgenenud nikotiinitase kehas on seotud magamise ajal 2,3 minutit pikema perioodiga, mil vere hapnikusisaldus on alla 90 protsendi.

Üks uneapnoe raskusastme näitajatest on aeg, mil vere küllastatus hapnikuga on alla 90 protsendi.

Suitsetamine vähendab teadaolevalt hapniku kontsentratsiooni veres. Uuringut juhtinud dr John O'Sullivan ütles Medical Xpressis, et iga suitsetatud sigarett tõstis «ohtlikult madala» hapnikutaseme riski.

«Inimesed, kel on teistega võrreldes pikemat aega hapnikutase madalam kui 90 protsenti, surevad rohkem südame-veresoonkonna haigustesse,» märkis O'Sullivan.