/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/08/05/13253738t1h61f4.jpg)
Üle kolme miljoni patsiendikaardi analüüs Kanadas näitab, et tavaline verepilt võib endas sisaldada palju rohkemat, kui esmapilgul paistab.
UURING ⟩ Verepildis võib peituda vihje mitme vähkkasvaja tekkele
Rohkem kui 3,3 miljonist vereanalüüsi andnud inimesest Ontarios oli 1,6 protsendile ehk 53 339 inimesel trombotsütoos (vereliistakute sisalduse suurenemine veres) tekkinud pärast varasemat normaalset trombotsüütide näitu. Trombotsütoosiga patsientide keskmine vanus oli 60 aastat, kirjutab Med24.
Trombotsütoos oli seotud oluliselt suurenenud riskiga mõne vähi diagnoosimiseks järgneva viie aasta jooksul. Vähk diagnoositi 5,5 protsendil kahe aasta ning 7,5 protsendil viie aasta jooksul pärast esimest trombotsütoosiga analüüsi.
Trombotsütoosiga olid kõige tõenäolisemalt seotud vähid, mis on kurikuulsad hilisstaadiumis diagnoosini jõudmise tõttu, kuna varaseid sümptomeid pole. Suurenenud oli risk munasarjavähi, maovähi, jämesoolevähi, kopsuvähi, neeruvähi, söögitoruvähi, pankreasevähi ja emakakaelavähi diagnoosi saamiseks. Samas ei ennustanud trombotsütoos ette rinna-, eesnäärme-, kilpnäärmevähi ega melanoomi olemasolu.
Seega peaks ebaselgel põhjusel esmakordselt tekkinud trombotsütoosi korral mõtlema kopsu-, seedetrakti-, kopsu-, neeru- ja munasarjavähi võimalikkusele.