Eesti naised eelistavad sõeluuringul osaleda kodust

Papilloomviirus (HPV). Illustratsioon Foto: Shutterstock

Tervise arengu instituudi (TAI) ja Eesti haigekassa koostöös pakuti eelmisel aastal 12 000 naisele, kes ei olnud pikka aega emakakaelavähi sõeluuringus osalenud, võimalus teha kodus test inimese papilloomiviiruse ehk HPV nakkuse kindlaks tegemiseks. Valdav enamus uuringus osalenud naistest eelistab kodutesti ka edaspidi kasutada.

Eestis haigestuvad naised emakakaelavähki ligi kolm korda sagedamini kui näiteks Soomes. Samal ajal püsib emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär väga madal – eelmisel aastal osales sõeluuringus umbes 40 protsenti sihtrühmast. Käesolevast aastast on Eestis emakakaelavähi sõeluuringu esmastestina kasutusel HPV test, mis on hinnatud tõhusamaks esmaseks sõeltestiks võrreldes varem kasutatud Pap-testiga.

«HPV nakkuse tagajärjel tekkiv emakakaelavähi eelne seisund võib kesta 10–15 aastat ning selle varajane avastamine ja õigeaegne ravi aitab vähi tekke ära hoida. Alates sellest aastast on vähi sõeluuringutele oodatud ka ravikindlustamata inimesed. Üheks võimaluseks osalusmäära tõstmiseks ja vähieelsete seisundite avastamiseks ongi olnud just kodutestimise võimaluse pakkumine,» kommenteeris TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos.

2020. aastal läbiviidud uuringu sihtrühma kuulusid naised, kes ei olnud haigekassa andmetel teinud aastatel 2013–2019 ühtegi Pap-testi. Kokku oli taolisi naisi umbes 65 000, uuringusse kutsuti nende seast juhuslikult valitud 12 000 naist, kes omakorda juhuvaliku teel jagati kolme rühma. Ühe rühma naised said paberkandjal uuringukutse ja kodutestimise komplekti tavapostiga, ülejäänud rühmad said e-postiga digitaalse uuringukutse, milles sisaldus link veebipõhisesse kodutesti tellimise keskkonda. Proovivõtukomplekti kuulusid proovivõtuvahend, infoleht, detailne kasutusjuhend, küsimustik ja eelmakstud tagastusümbrik proovi saatmiseks laborisse. Kasutusel oli kaks erinevat proovivõtuvahendit – Evalyn® Brush ja Qvintip® ning uuringumaterjalid olid kolmes keeles (eesti, vene ja inglise). Proovid analüüsiti Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlaboris.

Uuring oli kõigile tasuta ning võimaluse oma tervise kontrollimiseks ja vajadusel raviks said ka ravikindlustamata naised. Kõigi naistega, kelle proovist leiti kõrge riski HPV nakkus, võeti personaalselt ühendust ja nad suunati täiendavatele uuringutele.

Kodutestimises osales ligikaudu viiendik kutsutud naistest. Võrreldes Tallinnas elavate naistega oli mujal Harjumaal elavatel naistel suurem tõenäosus kodutestimises osaleda. Võrreldes Eesti kodakondsusega naistega osalesid muu riigi ja määratlemata kodakondsusega naised ning madalama haridustasemega naised uuringus väiksema tõenäosusega.

«Tulemused näitasid, et HPV kodutestimine on Eestis teostatav ning võeti emakakaela­vähi sõeluuringus pikka aega mitteosalenud naiste poolt hästi vastu. Üle 98 protsendi osalenutest pidas testi tegemist lihtsaks ja juhiseid arusaadavaks. Ligi 90 protsenti osalenud naistest eelistab kodutestimist emakakaelavähi sõeluuringu meetodina ka edaspidi kasutada. Kõrge riski HPV viirus tuvastati 10 protsendil naistest, kes said koheselt võimaluse teha lisauuringuid ja vajadusel saada ravi,» märkis uuringu juht dr Piret Veerus.

Emakakaelavähi sõeluuringus osalemine aitab vähki ära hoida ja kodutestimine pakub selleks mugavat ja paindlikku võimalust, eriti Covid-19 puhangu tingimustes. Käesoleval aastal saab võimaluse emakakaelavähi sõeluuring kodus teha juba 26 000 naist üle Eesti.

Uuringutulemused ilmusid oktoobris ajakirjas Journal of Medical Screening.