Teadlased selgitasid välja, mis kellast magamaminek aitab ennetada südamehaigusi

Täiskasvanud inimene peaks öösel magama seitse kuni kaheksa tundi. Foto: Shutterstock

Rohkete uuringute andmeil on uni oluline organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Lühike või liiga pikk uneaeg, katkendlik uni, uneapnoe ja mitmed teised unehäired on seotud nii füüsilise kui ka vaimse tervise riskiga. On teada, et organismi füsioloogilistel protsessidel on kindel ööpäevane rütm, vahendab Eesti arstide liidu ajaleht.

Ühendkuningriigis tehtud uuringus vaadeldi uinumise kellaaja seost kardiovaskulaarsete häirete kujunemise riskiga riigi biopanga andmeil. Uuringusse kaasati 88 026 isikut vanuses 43–79 aastat, keskmine vanus 61 aastat, kelle ööpäevast tegevust, sealhulgas uinumise kellaaega ja une kestust ning kvaliteeti hinnati seitsmeks päevaks randmele kinnitatud aktseleromeetri näitude alusel.

Keskmiselt 5,7 aasta möödudes koguti meditsiinilistest andmebaasidest andmeid nende haigestumise kohta kardiovaskulaarsetesse haigustesse, nagu infarkt, südamepuudulikkus, krooniline koronaarhaigus, isheemiline insult, transitoorne isheemiline atakk. Analüüsiti südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski ja uinumise kellaaja vahelisi seoseid.

Võrreldes isikutega, kes tavatsesid uinuda ajavahemikul 22.00–22.59, oli neil, kes uinusid hiljem, pärast südaööd, südamehaiguste risk 25 protsendi võrra suurem ja neil, kes uinusid enne kella 22.00, oli südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise risk 24 protsendi võrra suurem. Andmete analüüsil, arvestamata sugu, vanust, une kestust, kehamassiindeksit, levinumaid riskitegureid (diabeet, kõrgvererõhktõbi, suitsetamine) ilmnes, et südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on soodsaim uinumise ajavahemik kell 22–23.