Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Teadlased selgitasid välja, kes võivad ärevushäire küüsi sattuda

Aktiivus- ja tähelepanuhäiret diagoositakse nii lastel kui ka täiskasvanutel. FOTO: Shutterstock

Ajakirjas Journal of Affective Disorders avaldatud uuring näitas, et igal neljandal 20–39-aastasel aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) täiskasvanul oli generaliseerunud ärevushäire, kirjutab MedicalExpress

ATHga inimestel on neli korda suurem tõenäosus, et neil on mingil eluperioodil generaliseerunud ärevushäire, võrreldes nende täiskasvanutega, kellel ATHd ei ole. 

«Need leiud näitavad, et ATHga täiskasvanud on väga haavatav grupp üldiste ärevushäirete suhtes,» sõnas juhtivteadur Esme Fuller-Thomson Toronto ülikoolist. Ta lisas, et on palju uuringuid, mis seostavad ATHd depressiooni ja suitsidaalsusega, kuid muule on vähem tähelepanu pööratud. 

Uuringus tuvastati mitu tegurit, mis olid just ATHga patsientidel. Näiteks oli ATHga naistel peaaegu viis korda suurem tõenäosus ärevushäiretele. 

«Tüdrukute ja naiste seas on ATH aladiagnoositud ja alaravitud. Uuringu tulemused viitavad sellele, et ATHga naised on ärevushäirele vastuvõtlikumad,» lisas Esme Fuller-Thomson. 

Täiskasvanutel, kes olid kogenud lapsepõlves traumasid, nagu näiteks seksuaalne või füüsiline väärkohtlemine või koduvägivald, oli kolm korda suurem tõenäosus saada generaliseerunud ärevushäire. 60 protsendil ATHga patsientidest, kellel oli ärevushäireid, olid kogenud vähemalt ühte neist ebasoodsatest lapsepõlvekogemustest.

Valimisse kuulus 6898 Kanada inimest, nad olid vanuses 20–39, 272 inimesel oli diagnoositud ATH ja 682 inimesel ärevushäire. 

Generaliseerunud ärevushäirest saab lähemalt lugeda siit

Tagasi üles
Back