Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kiiritusravi kasutus rinnavähi ravis on viimasel kümnendil kasvanud

Roosa lint sümboliseerib võitlust rinnavähi vastu. FOTO: Shutterstock

Aastatel 2016–2018 kasutati rinnavähi ravis kiiritusravi 40% rohkem kui aastatel 2007–2009, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Taltechi koostöös tehtud uuringu tulemustest. Kiiritusravi kasutus ei sõltunud patsientide rahvusest ega elukohast, ent oli seotud haridustaseme ja perekonnaseisuga.

«Kiiritusravi on lahutamatu osa rinnavähi multimodaalsest raviskeemist. Sõltuvalt haiguse staadiumist diagnoosimisel rakendatakse kiiritusravi kombinatsioonis kirurgilise ravi ja/või süsteemraviga. Varasemad uuringud on viidanud kiiritusravi puudulikule kättesaadavusele Eestis, peamiselt tingituna kiiritusravi seadmete vähesusest,» kommenteeris uuringu juht, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja dr. Kaire Innos.

Dr. Innose ja kolleegide poolt läbi viidud uuringusse kaasati andmed naiste kohta, kellel diagnoositi rinnavähk Eestis aastatel 2007–2018. Vajalik info koguti vähiregistrist, haigekassa raviarvete andmekogust ja rahvastikuregistrist. Kokku diagnoositi uuringuperioodil rinnavähk 8637 naisel, kellest pooled said ühe aasta jooksul alates diagnoosimisest kiiritusravi.

Kiiritusravi kasutus suurenes uuringuperioodil märkimisväärselt: kui aastatel 2007–2009 sai kiiritusravi 39% patsientidest, siis aastatel 2016–2018 juba 58% patsientidest. Enim suurenes kiiritusravi kasutus 60–69aastastel naistel ning II ja III staadiumi vähi korral.

Alla 70-aasta vanuste naiste puhul, kel oli diagnoositud I-III staadiumi rinnavähk, analüüsiti erinevate kliiniliste ja sotsiaalsete tegurite mõju kiiritusravi kasutuses. Pärast kohandamist teistele tunnustele ilmnes, et kiiritusravi kasutus suurenes uuringuperioodil 40% ja enim said kiiritusravi I staadiumi vähiga naised.

Ühtlasi selgus, et kõige madalama haridustasemega naised ning naised, kes olid vallalised, lesestunud või lahutatud, said vähem kiiritusravi võrreldes teiste rühmadega. Samal ajal ei täheldatud erinevusi rahvuse ega elukoha lõikes.

Eraldi vaadeldi varase rinnavähiga naistel kasutatud raviskeeme. Varase rinnavähi korral on enim soovitatud raviskeemiks rinda säästev operatsioon kombinatsioonis kiiritusraviga. Taolist raviskeemi rakendati aastatel 2007–2009 umbes pooltel naistel, samal ajal kui 43% naistel tehti täielik mastektoomia (rinnaeemaldusoperatsioon).

Aastatel 2016–2018 rakendati rinda säästvat operatsiooni koos kiiritusraviga aga juba 67% naistel ja vaid 29% naistel tehti mastektoomia. Pärast kohandamist teistele tunnustele selgus, et rinda säästva operatsiooni ja kiiritusravi kombinatsiooni kasutus suurenes uuringuperioodil 30%. Seda raviskeemi kasutati vähem suuremate kasvajate ja lümfisõlmete haaratuse korral ning taaskord ilmnes seos haridusega – kõige madalama haridustasemega naistel rakendati rinda säästvat operatsiooni koos kiiritusraviga harvem kui kõrgema haridusega naistel.

«Lisaks kiiritusravi saanud patsientide osakaalu suurenemisele võib positiivse leiuna välja tuua geograafiliste ja rahvuslike erinevuste puudumise,» märkis Kaire Innos.

Uuring näitas, et kiiritusravi kasutus vähiravis on viimasel kümnendil märgatavalt suurenenud. Üheks põhjuseks on kindlasti kiiritusravi seadmete arvu suurenemine – 2007. aastal oli Eestis kasutuses kolm seadet, alates 2016. aastast aga kuus seadet.

Tagasi üles
Back