Kuidas ennetada liigesevaevuste teket ning pikendada liigeste eluiga?

Liigesevaevusi võib tekitada osteoartroos, mis on vanusest tulenev liigeskõhrede kulumine. Foto: Shutterstock

Ilmselt on iga inimene vähemalt korra elus kokku puutunud liigesevaluga. Miks liigesevaevused tekivad ja millised on märgid, et pöörduda tuleks arsti poole? Südameapteegi farmatseut Kaisa Mumma selgitab ning annab nõu, kuidas liigesteprobleeme ennetada ja leevendada.

Liigesed on luudevahelised ühendused, mis muudavad luustiku paindlikuks ja võimaldavad meie kehal mitmel viisil liikuda. Mõned liigesed, nagu põlve- ja küünarnukiliiges, avanevad ja sulguvad nagu liigendid, teised aga võimaldavad keerulisemat liikumist. Näiteks õla- ja puusaliigesed võimaldavad taha, ette, külgsuunas ja pöörlevat liikumist. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem aga põlveliiges.

Liigeste kulumist ja hädasid ei saa ainult vanuse süüks panna – nende teket soodustavad ka elu jooksul saadud venitused, põrutused, traumad ning liigeste pidev ülekoormus. Ülekoormust tekitab muu hulgas liigeseid kurnav tippsport, püstitöötamine, raske füüsiline töö, korduvad sundliigutused või -asendid, aga ka liigne kehakaal. Liigeste tervisele peaksid kindlasti suuremat tähelepanu pöörama sportlased, raske füüsilise töö tegijad ning eakad inimesed.

Liigesevaevused võivad tuleneda ka haigustest, nagu näiteks reumatoidartriit, osteoartroos ja podagra. Reumatoidartriit on krooniline autoimmuunne põletikuline haigus, mis ründab peamiselt käte ja jalgade väikeseid liigeseid ning ilmneb reeglina mitmes liigeses korraga. Selle haiguse puhul on peamiseks kaebuseks hommikune liigesejäikus, mis kestab enamasti rohkem kui pool tundi. Sageli tekitab haigus ka liigeste turset ja valulikkust, millele lisanduvad üldsümptomid, nagu väsimus ja nõrkus.

Liigesevaevusi võib tekitada ka osteoartroos, mis on vanusest tulenev liigeskõhrede kulumine. Artroos võib esineda mitmes liigeses korraga. Kõige märgatavam on see puusa- ja põlveliigestes, ent liigesevalu võib esineda ka väiksemates liigestes.

Podagra on haigus, mis avaldub liigesepõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena. Podagra puhul paikneb põletik enamasti suure varba põhiliigeses aga võib aja jooksul levida ka pahkluudesse, põlvedesse või küünarnukkidesse.

Liigeste tervise hoidmisel on kehaline aktiivsus hädavajalik

Inimeste jaoks on liikumine loomupärane tegevus, mida tuleks teha regulaarselt. Lisaks muudele kasuteguritele võimaldab kehaline aktiivsus säilitada liigeste liikuvusulatust – mida rohkem liiges liigub, seda parem. Liikumine on hädavajalik kõigile liigestele, nii pole erandiks ka haiged liigesed.

Liigestega on seotud lihased: kui lihased liigese ümber on nõrgad, siis kajastub see ka liigese funktsioonis. Ainult kõndimine ei anna liigestele piisavalt palju koormust. Liigeseid tasub painutada ja sirutada, teha mõõduka raskusega jõuharjutusi või harrastada näiteks rattasõitu. Kui liigest ei kasutata, siis muutub ka lihas nõrgaks ning kui lihas on nõrk, siis ei saa liiges liikuda. Teadlik võimlemine toob kaasa liigesevalu ja -jäikuse vähenemise ning tugevdab liigeste ümber olevaid lihaseid ja sidemeid.

Liigeste tervise jaoks on olemas spetsiaalsed preparaadid

Glükoosamiin on tervisliku kõhre ehk liigeseid vooderdava koe säilitamiseks hädavajalik. Glükoosamiini toidust ei saa, seega kui meie keha ei suuda ise piisavalt glükoosamiini toota, on liigeste liikuvuse säilitamiseks vaja tarvitada toidulisandit.

Kondroitiinsulfaat on oluline kõhre struktuurne komponent. Kondroitiin suunab vedelikku kõhredesse ja parandab nende elastsust. Tavaliselt kombineeritakse seda glükoosamiiniga, kuna need ühendid toimivad teineteist täiustavalt.

Metüülsulfonüülmetaani (MSM) peetakse samuti glükoosamiini täiuslikuks partneriks. See on kõhre üheks põhikomponendiks, mis mängib olulist rolli liigeste tervises. Kuna MSMil on tugev põletikuvastane toime, kasutatakse seda tihti põletikuliste vaevuste leevendamiseks.

Liigeste jaoks on hea ka kalaõli. Selle koostises on kaks kasulikku rasvhapet: EPA ja DHA. Need on oomega-3-rasvhapped, mis on kliiniliste uuringute põhjal olulised liigeste liikuvuse säilitamisel. Keha muundab EPA ja DHA prostaglandiinideks, millel on põletikuvastane toime.

Kuidas leevendada liigesevalu?

Liigeste valu korral võib võtta käsimüügist saadavaid valuvaigisteid, nagu ibuprofeen või paratsetamool. Vältida tuleks tegevusi, mis põhjustavad või süvendavad valu. Vereringe parandamiseks nii-öelda kinniste liigeste korral võib määrida soojendavaid salve või asetada liigesele soe kompress. Kuid ägeda põletiku korral seda teha ei tohi. Traumade, põletikuliste protsesside, valu ning turse leevendamiseks võib kasutada jahutavaid geele, spreisid ja külmakotte.

Liigesevalu on harva tõsine probleem ning enamikul juhtudel on see kodus ravitav. Arsti poole tuleks pöörduda siis, kui liigesevaluga kaasnevad sümptomid, nagu turse, punetus, tundlikkus ja soojus liigese ümber. Kohe tuleks arsti vastuvõtule minna, kui liigesevalu on põhjustatud vigastusest ning sellega kaasnevad liigese kujumuutus, võimetus liigest kasutada, tugev valu ja äkiline turse.