Pereterapeut Katrin Hallik selgitab, kas kaassõltlasest võib saada alkoholi liigtarvitaja

Kaassõltuvuse tekkemehhanism on alateadlik ja selle muutmiseks tuleb võtta aega. Foto: Shutterstock

Palju räägitakse alkoholisõltuvuse vältimisest ja sellest vabanemise viisidest. Vähe tähelepanu on aga saanud liigtarvitaja lähedased, kes elu hammasrataste vahele jäänud pereliikmete eest hoolt kannavad ja kukkumist pehmendavad. Kaassõltuvuse tagamaid selgitab Confido Meditisiinikeskuse kaassõltuvusnõustaja ja pereterapeut Katrin Hallik.

Elades koos liigtarvitajaga tekib lähedastel sageli abituse ja lootusetuse tunne. Päevast päeva nähakse vaeva, et sõltuvus kontrolli alla saada ja alkoholiga kaasnev kaos lõpetada. See nõuab lähedastelt suurt pingutust ja mõjub kurnavalt. Lähedase enda soovid ja vajadused kipuvad jääma tahaplaanile.

Kellel on kalduvus kaassõltuvusele? Kas kaassõltuvus võib olla põlvkonniti korduv?

Kui mingil põhjusel ei ole laps saanud vanematelt piisavalt turvalist emotsionaalset tähelepanu ja tunnete peegeldamist, siis õpib ta teiste vajaduste järgi kohanema ja oma tegelikke tundeid alla suruma. Nii võib kujuneda mõtlemine, et kellegi teise vajadused on palju tähtsamad kui minu omad.

Lähisuhtesse astudes võib noor inimene hakata seda mustrit alateadlikult kordama ning valida omale partneri, kelle probleemid on piisavalt suured, et tõmmata endale kogu tähelepanu. Oma sisemine pinge ja ärevus suunatakse teise pärast muretsemisse, sooviga muuta teise valikuid ja käitumist. Üsna kergesti võetakse siis endale suhtes liiga palju vastutust, ka kaaslase tunnete ja tegemiste eest.

Sageli on tegemist põlvkonnaüleste mustritega – õpime ju käitumist oma vanemate, vanavanemate ja lähedaste pealt.

Kas kaassõltuvust on võimalik ennetada?

Kaassõltuvust saab ennetada teadlikkusega. Igasugune sõltuvus saab tekkida siis, kui inimene ei taju oma eluterveid piire ja ei oska ennast hoida. Sõltuvuse juured on emotsionaalses üksilduses ja meeleheites.

Mida varem õpib inimene märkama seoseid oma käitumise ja enesetunde vahel, seda paremini oskab ta elus tasakaalu luua. Tasub endalt küsida, kuidas ma ennast selles suhtes päriselt tunnen ja mida ma tegelikult vajan. Mida halvast suhtest kinnihoidmine minuga teeb? Milline peaks olema hooliv ja toimiv lähisuhe ja kas ma olen seda väärt? Kuidas ma ennast kohtlen ja kuidas ma luban teistel end kohelda? Kas mul on valikuvõimalusi või olen lõksus ja pean kõik raskused lihtsalt ära taluma?

Kaassõltuvusnõustaja ja pereterapeut Katrin Hallik. Foto: Confido

Kas kaassõltlasest võib ka ise saada sõltlane?

Kaassõltuvus, nagu nimigi ütleb, on samuti sõltuvus. See on tugev emotsionaalne sõltumine teisest inimesest ja sageli on seda väga raske lõpetada. Kaassõltuvuse tekkemehhanism on alateadlik ja selle muutmiseks tuleb võtta aega, et oma sügavamate tunnetega tegeleda.

Kui suhtepinge läheb väga suureks, siis võib tõesti juhtuda, et kaassõltuvuslikule käitumisele lisaks hakkab inimene liigtarvitama ka alkoholi või muid aineid, näiteks rahusteid. Tugev sõltumine oma lähedasest on omakorda iseloomulik aineid liigtarvitavale inimesele.

Sõltuvuse abil püütakse maandada emotsionaalset pinget, paraku on see väga kehv toimetulekuviis, kuna selle mõju on ajutine. Alateadlik soov emotsionaalset painet mitte tunda võib võtta ka teisi vorme lisaks ainete liigtarvitamisele ja suhtesõltuvusele.

Kust alustada, kui oled endale teadvustanud, et oled kaassõltlane? Kelle poole pöörduda?

Esimene samm võiks olla aeg maha võtta ja oma elu üle järele mõelda, astudes välja rööprähklemise rattast. Kas mul on ikka vaja igal pool osaleda, üleliia vastutada ja kõigi eest hoolitseda? Mis mu elus üldse toimub? Millised mu suhted on? Kas ma olen nendega rahul? Sealt edasi saab hakata mõtlema konkreetsetele lahendustele.

Kaassõltuvuse teadvustamise puhul tuleb meeles pidada, et abi küsimine ei ole läbikukkumine. Sügaval sisimas võib inimesel olla veendumus, et ta peab kõigega ise hakkama saama ja usaldada saab vaid iseennast. Ollakse harjunud keskenduma sellele, et kui liigtarvitaja käitumine muutuks, siis oleks kõik suhteprobleemid lahendatud. Kindlasti tuleb kasuks vaadata olukorda kõrvaltvaataja või hea sõbra pilgu läbi, lugeda sel teemal kirjandust.

Kui inimene tunneb, et on ummikseisus ja ei näe enam lahendusi, siis tasub pöörduda nõustaja poole, kellega koos alateadlikke mustreid avada.

Kui peres on lapsi, vajavad nemadki kindlasti abi, kuna on ilmselt juba omandanud vanemate käitumisviise.

Kuidas leida liigtarvitajaga ühine keel?

Kui suudetakse teineteisega avatult ja ilma süüdistamata rääkida, on lootus lahendusi leida kindlasti suurem. Pahatihti elatakse küll koos, ent tunnete-mõtete sügavamat jagamist ei toimu, tunded on sügavkülmutatud. Tuleb endale tunnistada, et tegelikult vajavad abi mõlemad. Abi on olemas, aga seda tuleb küsida.

Vägisi ei saa kedagi aidata ja kaineks sundida ei ole võimalik. Kui liigtarvitajast partner keeldub probleemi tunnistamast, siis tuleb seda aktsepteerida ja mõelda, mida on võimalik enda aitamiseks ette võtta.

Kui palju paistab kaassõltlase vaimne kurnatus väljapoole?

Tihti on kaassõltuva käitumisega inimene oma töös edukas ja kõrgel positsioonil. Suur vastutuskoorem on talle omane ja nii-öelda turvaline. Ta on valmis alati teisi toetama ja neile abi pakkuma. Ta on ülepingega harjunud ja enne kui tervis märku annab, ei pane ta oma ülefunktsioneerimist tähele. Ta väärtustab ennast ainult siis, kui pingutab väga palju. Ootamatu läbipõlemine on tema puhul kahjuks üsna tõenäoline.

Võimalik on ka see, et inimene pühendub täielikult perekonnale ja jätab eneseteostuse tahaplaanile. Rahakott ja otsustamine kipub sellisel puhul olema liigtarvitajast partneri käes. See muudab lähedase väga haavatavaks ja ka majanduslikult sõltuvaks.

Sõltuvus perekonnas tekitab häbi ja enamasti püüavad inimesed seda varjata. Ka lähisugulased ei tea tihti tegelikku olukorda. Vahel aga asuvad nemadki varjama ja kasha mängima.

Kuidas märgata kaassõltlast? Kuidas saaksid kaassõltlast aidata tema lähedased?

Alati tasub proovida inimesega rääkida, teda mõista ja tema jaoks olemas olla, manitsemisest ja survestamisest ei ole seejuures kasu. Kaassõltuvast suhtest on väga keeruline lahti lasta – selle juured on sügaval ja ka enda eest varjus. Liigtarvitamine toob inimeste ellu suure kaose, mida ei osata ega jaksatagi teistele selgitada. See omakorda jätab inimesed väga üksi. Üksindusest välja saamiseks vajatakse palju empaatiat.

Kuidas aidata end ja oma lähedast?

Võiks teha rohkem seda, mis rõõmu ja rahulolu pakub – suhelda näiteks nende inimestega, kellega on hea ja kerge suhelda. Samas on oluline hoida lähedust ja mõistmist oma kaaslasega, sest mida rohkem on alles empaatilist ühendust, seda rohkem on lootust sõltuvusest väljuda. See eeldab teadlikku tähelepanu suunamist, eneseväärtustamist ja endaga tegelemist.

Tuleks võtta aega elu mõtestamiseks, rohkem märgata enda tegelikke vajadusi ja soove, tuua tähelepanu lähedase probleemidelt tagasi enda juurde. Seejuures võib lahenduseks olla ka turvaline ja läbimõeldud lahkuminek.

Tuleks endalt küsida, mis on aitamise hind või mis päriselt aitab. Millal saab aitamisest sõltuvuse võimaldamine – kas näiteks siis, kui makstakse sõltuvuse tagajärjel tekkinud võlgu või valetatakse lähedase eest tema tööandjale? Mida see kaasa toob ja kuidas see sõltuvustsükleid säilitab?

Vahel toob abistamise lõpetamine kaasa liigtarvitaja motivatsiooni end päriselt muuta, selle asemel et loota alati nii-öelda pehmele maandumisele lähedaste abiga. Teisisõnu, alkoholi liigtarvitajale tuleb anda tagasi tema vastutus.

Tasub meeles pidada, et üksindusest ja lootusetusest on võimalik välja tulla – selleks tuleb õppida enda eest rohkem hoolt kandma ja tegelikkust tunnistama.

Artikkel ilmus esimest korda 27. november 2021. 

Kuidas ära tunda alkoholitarvitamise häiret – kuritarvitamist ja sõltuvust? Nõu ja abi saab leheküljel alkoinfo.ee, kus saab ennast alkoholisõltuvuse osas testida ning lugeda ja vaadata videosid kaassõltuvusest ja alkoholismist.