Uroloog selgitab, millist nelja probleemi tuleks meeste puhul uurida

Igapäevaelu segavate ebamääraste valude korral tuleks konsulteerida arstiga. Foto: Shutterstock

Eesnäärmevähi vastu on tõhusaim võitlusvahend õigeaegne tervisekontroll, nendib Ida-Tallinna keskhaigla uroloog-konsultant doktor Toomas Tamm. Samas pole seda mõtet teha liiga varases eas.

Eesnäärmevähk ja kopsuvähk on maailmas meeste kõige levinumad kasvajad. Eluaja jooksul diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel viiest või kuuest, nendib doktor Tamm. Selline on olnud haiguse esinemissagedus juba kümmekond aastat. Vähi tekkimise toovad kaasa geenimuutused. Uroloog tõdeb, et geneetikud on võimelised küll välja selgitama, milliste geenimutatsioonide juures on risk haigestuda eesnäärmevähki kõrgem, aga selle teadmisega ei kaasne muud kui unehäired. «Ära hoida seda haigust tänapäeva meditsiin ei suuda,» nendib Tamm.

Kontrolli alates 50-ndatest

«Haigus on veidi noorenenud – kui enne oli see 60-ndate eluaastate haigus, siis nüüd on risk juba 50-ndatest aastatest. Peamine riskifaktor on aga ikkagi vanus,» nendib arst. «Eesnäärmevähi kontrollimisel pole mõtet teha varem jõupingutusi kui alates 50-ndast eluaastast, harvem 45-ndast,» lisab ta. «30- või 40-aastasel mehel ei ole mõtet eesnäärmekontrollil käia. See ei anna midagi peale selle, et inimene saab endale kahtluste korral veendumuse ja meelerahu, et tal ei ole midagi.»

Pärast 50-ndat eluaastat tehtud analüüsid on ka suuniseks, kui sageli võiks olla neid põhjust korrata. Riskitegur, mille korral võib samuti olla vajalik sagedasem või varasem analüüside tegemine, on perekondlik vähktõve ajalugu. «Inimesel, kel on perekonnas lähisugulastel esinenud kasvajaprotsessi, eriti eesnäärmekasvajat, on haiguse tekkeks suurem tõenäosus. Sel juhul oleks põhjust teha analüüsi veidi varem või sageli.»

Esimeseks sammuks on PSA analüüs ehk prostataspetsiifilise antigeeni määramine. «PSA analüüsil on üks mõte – see näitab, kas on vaja teostada eesnäärmest rakulise koe võtmist uuringuteks või mitte. PSA on eelanalüüs, mille vastus ise ei ütle, kas inimesel on vähk või ei ole. See lihtsalt annab suunise, kas on mõttekas edasi uurida,» selgitab arst.

Miks on vaja sageli teha PSA analüüsi, ongi arsti sõnul tavaliselt meeste peamiseks küsimuseks. «Neil muidu teema kohta teadmatust ei ole – mehed käivad päris korralikult arsti juures,» tõdeb ta.

Neli probleemi, mis nõuavad uurimist

Milliste sümptomitega peaks tingimata arsti poole pöörduma? Neid on Tamme sõnul neli. «Üks on veri uriinis. Siis takistatud urineerimine – urineerimise algust peab ootama või uriinijuga on väga nõrgaks jäänud, ja see on juhtunud lühikese perioodi jooksul. Samuti tuleks arsti juurde tulla, kui urineerimine on valulik ja kui on mingisugused ebamäärased valud, mis segavad igapäevaelu. Sel juhul võiks kontrollida, kas selle taga on meessuguorganite haigus või on see hoopis näiteks seljalihaste või lülisamba valu.»

«Tuleb teha õiges vanuses õigeid analüüse ja konsultatsioone ja sellest piisab. Paanikaks ei ole põhjust,» kinnitab arst.

Eesnäärmevähi sõeluuringut praegu Eestis ei ole. «Meeste eesnäärme skriining on aga väga aktuaalne teema ja ilmselt on see aja küsimus,» sõnab uroloog. Selle raames ei kutsutaks aga kõiki mehi analüüse andma, vaid uuringu mõte oleks tuvastada haigusriskiga meeste probleemid õigel ajal.