Arst selgitab, kuidas insuldikahtluse korral käituda

Ajuinfarkti sümptomiteks on eeskätt ühe kehapoole lihaste ja jäsemete nõrkus, tuimus, näo asümmeetria, raskused rääkimisel, nägemishäired, tasakaaluhäired ja ebakindel kõnnak, krambid, tugev peavalu, teadvuse kadu. Foto: Shutterstock

Igal aastal esineb Eestis keskmiselt 2700 insuldijuhtumit, millest üle 60 protsendi lõpeb aasta jooksul surmaga. Perearst dr Sergey Saadi räägib, kuidas insulti ära tunda ja insuldikahtlustuse korral käituda.

Insult ehk peaajuinfarkt tekib siis, kui verevool häirub peaaju veresoontes mingil põhjusel ajutiselt või püsivalt. Kuna aju vajab normaalseks tööks pidevalt hapnikurikast verd, võib isegi lühiajaline verevarustuse katkemine põhjustada häireid erinevates funktsioonides.

Normaalseks tööks vajab aju pidevalt hapnikurikast verd. Kui verevarustus peatub isegi lühikeseks ajaks, võib see põhjustada ajurakkude surma, mille tagajärjel võivad tekkida erinevate funktsioonide häired. «Insuldi tagajärjel võivad näiteks tekkida liigutus-, kõne- ja neelamishäired, raskused tunnetusega, mäluhäired, raskused põie ja soole tegevuse kontrollimisega,» selgitab dr Saadi.

Insuldist tingitud surmajuhtumitega platseerub Eesti 183 riigi seas 153. kohal. Meist rohkem surmajuhtumeid tuleb Euroopa riikide seast ette näiteks Poolas, Tšehhis, Portugalis, Ungaris ja Horvaatias. Lähiaastakümnetel ennustatakse Eestis insuldijuhtumite arv kasvu veel umbes 20 protsendi võrra, seda eelkõige elanikkonna vananemisest ja elatustaseme tõusust tingitud elukvaliteedi muutuste tõttu.

Insult nõuab kiirreageerimist

Ajuinfarkti sümptomiteks on eeskätt ühe kehapoole lihaste ja jäsemete nõrkus, tuimus, näo asümmeetria, raskused rääkimisel, nägemishäired, tasakaaluhäired ja ebakindel kõnnak, krambid, tugev peavalu, teadvuse kadu.

«Kui kahtlustate endal või lähedasel, aga ka võõral inimesel insulti, ei ole aega viivitada,» sõnab dr Saadi. «Olles avalikus kohas, paluge kohe abi, karjuge või andke teistmoodi oma abivajadusest märku. Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi, mainides häirekeskuse operaatorile, et on insuldikahtlus.»

Ta lisab, et mõistlik on abi oodates minna või panna kannataja küljele pikali, et tekkinud tasakaaluhäirest või krambihoost mitte maha kukkuda ja pead vigastada. Kindlasti tuleks meelde jätta või üles kirjutada täpne kellaaega, millal tekkisid insuldi esimesed sümptomid.

Kõige kriitilisemad on esimesed 60 minutit, mille jooksul ideaalis võiks insuldi saanud inimene jõuda lähima haigla EMOsse. Juba kiirabiautos hakatakse talle tavaliselt vajalikke ravimeid manustama, mis võivad lahustada peaaju arterites tekkinud trombe. Haiglas ravi jätkub, vajadusel tehakse ka erakorraline neurokirurgiline operatsioon.

Insuldi tagajärjed sõltuvad selle ulatusest

«Kergemate juhtumite puhul võib insult põhjustada jäseme tuimust, nõrkust või kõnehäiret. Raskematel puhkudel võib inimene ära surra või jääda terveks eluks voodihaigeks, pruukimata enam osata rääkida või mõista kõnet,» räägib perearst peaajuinfarkti tagajärgedest.

Dr Saadi paneb südamele, et tervis on meie endi kätes. Sestap tuleb olla tähelepanelik erinevate sümptomite suhtes, mis võivad viidata suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste, seahulgas peaajuinfarkti tekkeriskile: kõrgenenud vererõhk, südamekloppimised, peavalud, minestuselaadsed hood.

Riske aitavad vähendada tervislikud eluviisid. Regulaarne füüsiline aktiivsus vähemalt 150 minuti jooksul nädalas, täisväärtuslik uni kestusega 7–8 tundi, ületöötamise vältimine, oskus stressi maandada, normis kehakaal ja tervislik toitumine – need kõik on tõhusad meetmed, mille abil insulti ennetada.

Millised on insuldi riskitegurid?

● kõrgenenud vererõhk

● südamehaigused, sealhulgas rütmihäired

● 1. või 2. tüübi diabeet, millega kaasneb kõrgenenud veresuhkru tase

● suitsetamine

● beebipillide kasutamine

● varasemad peaaju vereringehäired

● kõrge «halva» kolesterooli tase

● puudulik kehaline aktiivsus

● ülekaal

● alkoholi tarvitamine

● vanem iga (vanus üle 65 eluaasta)