/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/11/24/14220319t1h88c8.jpg)
Tänavune registreeritud surmade arv ületab nii kogu eelmise aasta kui ka viimase kümnendi iga-aastase suremuse piiri.
Tänavune surmade arv ületab möödunud aasta oma (2)
Kui perioodil 2009–2019 suri Eestis keskmiselt 15 450 ja mullu 15 811 inimest aastas, siis 21. novembri seisuga on seast lahkunud juba 16 475 inimest, teatas statistikaamet.
Sel aastal on igas kuus surnud rohkem inimesi kui viimasel kümnel aastal samal perioodil. Hetkeseisuga oli suremus suurim selle aasta märtsis, kuid vaadates möödunud aastate trende võib kahjuks eeldada, et kuine surmade arv suureneb aasta lõpus veelgi, eriti detsembris.
Tänavu on ühes kuus meie seast lahkunud keskmiselt 1528 ja nädalas 354 inimest. Sama trendi jätkudes võib surmade arv aasta lõpuks olla üle 18 500. See näitaja oli viimati nii kõrge 2000. aastate alguses.
Möödunud aastal oli naiste keskmine vanus surma hetkel 84 ja meestel 72 eluaastat. Kui võrrelda viimase kolme aasta surmajuhte vanuserühmade kaupa, jääb silma, et juba nüüd – novembri teises pooles – ületab suremus eelmise aasta surmade arvu kõikides 60+ vanuserühmades.
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juhi Gleb Denissovi sõnul annavad suurema panuse surmade statistikasse COVID-19 ja vereringeelundite haigused, kuid tänavust statistikat on oluliselt mõjutanud ka tavapäratult kuum suvi.
«Surmade arvu tõus on tingitud nii pandeemiast kui ka suvisest kuumalainest. Palavad ilmad põhjustavad krooniliste haigete surma, kuid surmapõhjuste muster oluliselt ei muutu,» selgitas Denissov.
Eesti on kurva statistikaga Euroopa Liidu esirinnas. Eesti ja teised Euroopa riigid edastavad nädalast surmade statistikat Eurostatile, mis annab võimaluse võrrelda trende teiste riikidega.
Selle aasta 42. nädala ehk 18.-24. oktoobri kohta olid andmed esitanud 13 riiki. Nendest proportsionaalselt kõige suurem suremus on Eestis – 42. nädalaks oli Eesti surmade arv 93 protsenti eelmise aasta kogu surmadest riigis. Järgnesid Läti 92 protsendiga, Bulgaaria 89 protsendiga ja Leedu 84 protsendiga. Samal ajal oli see näitaja Rootsis 72 protsenti, Šveitsis 71 protsenti ja Belgias 69 protsenti.