Reumahaigete uuring: informeeritus aitab kaasa haigusega toimetulekule

Eesti Reumaliidu juht Ingrid Põldemaa. Foto: Eesti Reumaliit

Reumafoorumil esitleti värsket reumahaigete uuringut, kust selgus, et haiged, kes ei kuulu mõnda patsiendiühendusse, omavad palju vähem infot oma haiguse kohta. Informeeritus aitab aga oluliselt kaasa haigusega toimetulekule.

Patsiendiühenduste liikmed kasutavad tunduvalt rohkemaid teabeallikaid ning enamus organiseerumata patsientidest saab põhilise info vaid arstidelt. Vastanute hulgas oli patsiendiühendustesse kuuluvaid patsiente vaid alla poole kuid see erisus torkas silma mitmes punktis.

Näiteks teadlikkus reumaõe infotelefonist 6414418 - patsiendiorganisatsioonidesse kuulunud vastanuist ei tea telefonist mõni üksik, kuid organiseerumata vastajaist pole enamik reumaõe telefonilt info ja abi saamisest kuulnudki.

Samalaadne tulemus oli töökoha kohandamise teadlikkuse osas. Erinevalt teistest, teavad sellest pea kõik patsiendiorganisatsioonidesse kuulunud vastajad.

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba toonitas Reumafoorumil patsiendi olulisust raviprotsessis- see tähendab õigust otsuseid teha koos arstiga, kuid ka vastutust osaleda ravis aktiivselt. Tema sõnul on patsientide liidud hindamatu väärtusega, kuna 20 minutilise vastuvõtuaja jooksul ei ole võimalik kõike selgitada ning liidud on arstide jaoks oluliseks käepikenduseks.

Uuringu läbiviija Eesti Reumaiidu juhi Ingrid Põldemaa sõnul sõnul tuleb patsendiühenduste roll eriti hästi esile just krooniliste haiguste korral.

«Näeme, et teadlikkus haigustest ja sellega toimetulekust on otseses seoses ravisoostumusega. Mida enam on teadlikke patsiente, seda tõhusam on arstiga koostöö. Tihti satub patsient vaid ühe spetsialisti juurde, ravi seisukohalt on abiks aga laiem vaade,» selgitas ta.

Reumatoloogia Seltsi juhi Dr. Eve Kai Raussi sõnul on Reumaliit heaks näiteks kuidas sarnase kogemusega patsiendid saavad kohtudes üksteise kogemustelt õppida.

Esmakordselt läbiviidud uuringu eesmärgiks oli selgitada, millist mõju avaldavad reumaatilised haigused inimesele tema töös, hariduse omandamisel ja muudes igapäevategevustes. Uuringus osales 72 erinevate reumaatiliste haiguste põdejat, peamiselt naissoost ja enamasti pika haiguskogemusega st üle 11 aasta. Uuringu viis läbi Eesti Reumaliit koostöös Euroopa Reumaliigaga (EULAR).