Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Gripp on liikvel, kuidas end kaitsta?

Gripi vastu kaitseb vaktsineerimine. FOTO: Shutterstock

Palju räägitakse koroonaviirusest, selle ennetamisest ning ravist. Selle kõrval kiputakse ära unustama, et sügis-talvisel hooajal on liikvel väga palju erinevaid hingamisteede viiruseid ning juba on Eestimaale jõudnud ka gripp, seega viimane aeg on end viiruse eest kaitsta, ütleb Laagri Perearstikeskuse juhataja ja perearst Triinu-Mari Ots andes nõuandeid gripi äratundmiseks ja ennetamiseks.

Alanud on tüüpiline eestimaine sügistalvine köha-nohu-kurguvalu hooaeg, mil on peamiselt liikvel erinevate viiruste tekitatud ülemiste hingamisteede ägedad viirusinfektsioonid.

«Tavalisemad tekitajad on rinoviirus, RS-viirus, adenoviirus ja paragripp. Nende haiguste puhul kasutatakse üldist nimetust – ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid ning nende puhul ravitakse konkreetset sümptomit, olgu selleks köha, kurguvalu, nohu või peavalu,» ütleb Triinu-Mari Ots.

Gripp on raske haigus, see ei ole lihtsalt nohu ja köha

Erandiks on gripiviirus, mille kulg on väga spetsiifiline ja mida on võimalik juba haigestumise esimestel päevadel sümptomite järgi kindlaks teha. «Sel juhul võetakse ka analüüsid, et anda laboratoorne kinnitus gripiviiruse olemasolule,» lausub perearst. See on oluline nii ravi määramisel kui ka haiguskollete ennetamiseks või piiramiseks näiteks töökollektiivis, treeningsaalis või koolis.

«Enamasti on gripil järsk algus kõrge palaviku ja lihasvaluga. Gripp erineb teistest hooajalistest viirustest ka nii pikema ja raskema kulu poolest kui ka tõsise tüsistuste ohu tõttu,» lausub Laagri Perearstikeskuse juhataja ning lisab, et gripiviirus võib olla nakkav ka päev enne sümptomite teket, mistõttu võib inimene seda mõnikord ka levitada teadmatult olles ise veel terve. Klassikaline peiteperiood haigestumisest kuni sümptomite tekkeni on kaks päeva, kuid võib varieeruda ühest nelja päevani.

Nakatumise ja tüsistuse oht on suurem vanemaealistel ning lastel

Kui enamasti piirdub hooajaline viirus ülemiste hingamisteedega, siis gripp tekitab perearsti sõnul tüsistusena väga sageli kopsupõletiku. «Viiruslikku kopsukahjustust põhjustab gripp sageli näiteks rasedatel, eriti viimasel trimestril. Kroonilise kopsuhaigusega inimestel on samuti suurem oht nii viirusliku kopsukahjustuse kui ka sekundaarse bakteriaalse kopsupõletiku tekkeks,» märgib Ots.

Arst lisab, et sageli tüsistub gripp pikaaegse väsimussündroomiga, mille korral organismi jõuvarud haiguse läbipõdemise järgselt on väga visad taastuma. Gripp võib haarata ka südant ning tüsistustena võivad esineda nii müokardiit kui perikardiit.

«Eriti ohustatud on väikesed lapsed ja krooniliste haigustega täiskasvanud ning vanemad inimesed. Näiteks diabeedi korral tõuseb gripitüsistuste oht kordades, samamoodi kroonilise neeruhaigusega inimestel, mil on suurem oht neerupuudulikkuse kui ka hulgiorganpuudulikkuse tekkeks,» hoiatab Laagri perearst.

Laste puhul võib gripp kulgeda väga raskelt just väikelastel 6.-18. elukuul. «Lastel annab gripp sageli tüsistuseks ka silmapõletikke ning oluliselt rohkem kui täiskasvanutel tekitab gripp lastel seedetrakti vaevusi. Seega oma tõsiste tüsistuste tõttu on gripp tõsine haigus ning pole kahtlust, et seda on mõistlikum ennetada, kui oodata läbipõdemist,» paneb Triinu-Mari Ots südamele.

Parim ennetus on vaktsineerimine, ära ei tohi unustada ka tervislikke eluviise

Gripi haigestumisest hoidumiseks on arsti sõnul kõige tõhusam vaktsineerimine. «Gripivaktsiin ei anna samuti sajaprotsendilist kaitset, kuid vähendab oluliselt raskelt haigestumise tõenäosust. Vaktsineerida saavad ennast kõik täiskasvanud ning lapsed alates kuuendast elukuust,» ütleb perearst.

Kindlasti peaksid end vaktsineerima krooniliste haigustega inimesed, väikelapsed ja nende vanemad ning inimesed üle 65 eluaasta. Esimest aastat on riik ulatanud abikäe ja teinud gripivaktsineerimise tasuta kättesaadavaks kõigile eakatele inimestele.

Fotol perearst Triinu-Mari Ots. FOTO: Kaisa-Maarja Pärtel

«Soovitan tungivalt ennast vaktsineerida ka tervetel täiskasvanutel, kelle kodus on kroonilise haigusega lähedane, väikelaps või vanem inimene. Samuti inimestel, kes töötavad suurtes kollektiivides ning lastega,» lausub Triinu-Mari Ots.

Kui üldiselt on saada ühte tüüpi vaktsiini, siis lapsi saab sellest aastast esmakordselt vaktsineerida ka ninaspreiga. «Just kõige valutundlikumale vanusegrupile, lastele vanuses 2-18 eluaastat on saadaval gripivaktsiin, mida saab ninna pihustada. Uuringud näitavad, et sprei on nooremas vanuserühmas isegi tõhusam kui vana hea süst. Seega ka laste süstihirm on sellega välistatud ja argumente mittevaktsineerimiseks napib,» ütleb Ots.

Vaktsineerimiseks soovitab Ots võtta ühendust oma perearstikeskusega, kust saab ka alati nõu ja abi, kui peaks tekkima küsimusi. Samuti saab lasta ennast gripi vastu vaktsineerida mitmetes keskustes Tallinnas ja Tartus ning ka osades apteekides.

«Et gripiviiruse kõrgaeg on tavaliselt jäänud aasta algusesse, veebruar-märts on klassikalised kõrghaigestumise perioodid ning kuna vaktsiini kaitsev toime kujuneb välja umbes kahe nädalaga, siis peaks hiljemalt detsembris ennast vaktsineerima,» lisab arst.

Enda ja oma lähedaste kaitsmine vaktsiinvälditavate haiguste eest nagu gripp või koroona, on suuresti inimese enda vastutus ja teadlikkus.

«Soovitan perearstina mitte kasutada doktor Google’it või meditsiinihariduseta tuttavaid, nii mina kui perearstid üle Eesti on valmis sellel teemal oma patsientidega vestlema ja jagama infot,» julgustab Laagri Perearstikeskuse arst ning lisab, et vaktsineerimise kõrval on endiselt olulised ka teised ennetusmeetmed – distantsi hoidmine, kätepesu, ruumide õhutamine, tervislikud eluviisid ning rahvarohkete kohtade vältimine. Oleme terved!

Tagasi üles
Back