/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/11/25/14222385t1h8c6d.jpg)
Jõulud on varsti käes ja sellega seoses on tööl, koolis, lasteaias – piparkoogid, mandariinid ja kompvekid tihti laual. Kõigile vabalt võtmiseks mõeldud maiustused võivad tulla puhtast südamest, kuid hammastele teevad need karuteene.
Miks on näksimine hammastele ohtlik?
«Täiskasvanud inimese hambad kannatavad välja kokku viis toidukorda päevas. Iga näksimist, sealhulgas klaasi mahla või tassi kohvi joomist, tuleks võtta eraldi toidukorrana,» ütleb Kliinik 32 suuhügienist Eveli Lõugas.
«See tähendab, et juua tass teed või kohvi piima ja suhkruga ning 30 minutit hiljem süüa ära üks õun, teeb juba kaks söögikorda. Hammaste seisukohalt tervislikum oleks võtta jook ja õun korraga,» ütleb ta.
Loeb mitte suhkru kogus, vaid söögikordade sagedus
Kui on harjumus süüa tihedamini ja tarbida toidukordade vahele suhkruid sisaldavaid jooke, kestab happerünnak suus igapäevaselt ohtlikult kaua. «Selle tulemusena ei jõua süljes sisalduvad kasulikud mineraalid – kaltsium, fluoriid, fosfaadid – hambaemaili piisavalt tugevdada ning suureneb kaariese tekkimise oht,» selgitab Eveli Lõugas.
Ta soovitab jälgida viie toidukorra reeglit, kus on 3 põhitoidukorda ja 2 lisapala.
Söömiste vahepeal tuleks Lõugase sõnul juua puhast, gaseerimata vett, magustamata teed või kohvi. Magustatud jookide, olgu tegemist valge suhkru või puuviljasuhkrutega, joomine tuleks jätta söömise ajale või lõppu.
«Sealjuures ei ole vahet, kui palju jook suhkrut sisaldab, senikaua kuni te joote oma tee ära söögikorra ajal või lõpus. Kolm tassi teed, igaühes üks lusikatäis suhkrut, on hammastele palju kahjulikum kui üks tass teed, kus on kolm lusikatäit suhkrut,» märgib suuhügienist.
«Jälgida tasub ka söömise kestust. Näiteks kui kinos filmi nautides jätkub popkorni ja karastusjooki kuni seansi lõpuni, siis on see märk, et hambad on pidanud liiga kaua taluma happerünnakut,» lisab ta.
Isegi lillkapsa, porgandi ja kurgi söömine tekitab happerünnakut
Teades, et küpsised ja kommid hammastele kahjulikud, valivad terviseteadlikumad inimesed toidukordade vahele näksimiseks kurki, porgandit ja lillkapsast. Selgub, et seegi tekitab suus happerünnakut.
«Happerünnak tekib mis tahes toiduainest, mis sisaldab süsivesikuid. Seetõttu on hammastele kahjulik isegi kurk ja lillkapsas, mida muidu peetakse kõhule leebematemaks toiduaineteks. Eriti puudutab see lapsi, sest lastega seoses on kodudes ja lasteaedades harjumus hoida tervislikud vahepalad pidevalt käeulatuses,» ütleb Eveli Lõugas.
Lõugase hinnangul tuleks terviseampsude harjumusest loobuda – süüa nii ise kui ka lasta lastel laua ääres kõhud korralikult täis saada ning muul ajal söömisega mitte tegeleda. «Päev läbi näksimine on halb täiskasvanutele, eriti aga lastele, kelle hambad ei ole looduse poolt ette valmistatud taluma pidevat happerünnakut.»
Osa toiduaineid on happelisemad kui teised, siin aitab ksülitooliga närimiskumm
Osa toiduaineid nagu näiteks õunad ja apelsinid on happelisemad kui teised ning siin on suuhügienisti soovitus võtta kasutusele närimiskumm.
«Kõige happelisemad on tsitruselised – apelsin, greip, mandariin, sidrun, laim. Et nende söömisest ei tekiks suus nn happevanni, on soovitatav neid süüa lõunasöögi ajal ja seejärel pista suhu looduslikku magusainet ksülitooli sisaldav närimiskumm, mis aitab happelist keskkonda suus kiiremini langetada,» ütleb Eveli Lõugas.
Näts aitab happerünnakut suus kiiremini lõpetada. Kui lasta sel loomulikul teel alla minna, võib igapäevase õunasöömise tulemuseks olla tundlikud hambad, mida headel õuna-aastatel on kogenud pea igaüks.
Parim vahepala on vesi
Eveli Lõugase sõnul küsivad patsiendid sageli, kui kaua tuleb söögikordade vahel vahet pidada. Tema vastus on – 3 tundi, sest just nii kaua läheb aega happerünnakust taastumiseks ja hambavaaba tugevnemiseks.
«Olgu pühad lähenemas või mitte, näksimisega tuleks tõesti hakata piiri pidama. Seda selleks, et ennetada hambaaukude tekkimist, on väga oluline roll selgete toidukordade olemasolul,» jätkab Lõugas.
«Eestis on endiselt paljudel vanematel kombeks oma väikelastele toidukordade vahele või öiseks joomiseks pakkuda mahla või joogijogurtit, mis tegelikult on lapse hambaid tugevalt koormab ning tulemuseks võib olla kaaries. Seda tasuks vältida. Vanematel on võimalik harjutada oma last maast-madalast jooma vahepalaks puhast vett tervise, sealhulgas hammaste tervise huvides.»