ME SAAME HAKKAMA ⟩ Infouputus teeb inimese sõltlaseks

Võib-olla ei ole vaja alati teada viimaseid uudiseid, vaid selle asemel teha rõõmu oma lähedastele. Foto: AIVAR AOTÄHT/SAKALA

Mida nad minust jälle tahavad? Saagu ometi aru, et ma olen niigi nagu orav rattas! Väsimus ja kurnatus on suur, aga uni ka ei tule. Sees käärib seletamatu pahurus ja ärevus. Eri suhtluskanalid ja netikeskkonnad näivad end mulle peale pressivat – ehkki klikid teen ise, teen vaat et ahneltki.

Süütunne veel lisaks: kui ei jaksa kõige maailmas toimuvaga kursis olla, ei jaksa õige emotsionaalsusega reageerida sõprade teadaannetele sotsiaalmeedias uutest tittedest ja kassidest. Aeg kaob, aga rõõme ei jää ega tule, sest tööl ja kodus ei saa midagi tehtud. Keskenduda ei suuda, mälu veab alt, pea tundub ajuvaba, mõistliku planeerimise ja tegutsemise asemel lihtsalt reageerin, tulistan puusalt – tulistan mööda...

Eelkirjeldatut kogevad sageli inimesed, kes puutuvad kokku rohkema informatsiooniga, kui nad ise ära analüüsida ja kasutada suudavad. Infokülluse ajal on vajalik infokirjaoskus: kuidas üldse infot otsida ja selekteerida, kuidas eristada head allikat kehvast, tõest infot valest. Ometi on vaat et veel vajalikum oskus ära tunda, millal head asja on saanud liiga palju.