ME SAAME HAKKAMA ⟩ Mida teha, kui last painab lemmiklooma surm?

Lemmiku kaotus võib olla suur löök täiskasvanule, saati siis veel lapsele. Foto: Konstantin Sednev

Pidime perega saatma oktoobris koerte paradiisi kõikide suure sõbra Muhvi, kes oli meiega 13 aastat. Temaga on kasvanud ka üles meie lapsed, kellest keskmine, 11-aastane on endiselt lemmiku kaotamisest väga murtud. Nad olid parimad sõbrad ja veetsid peaaegu kogu aja koos. Arvan, et on loomulik veel kuu aega hiljem kaotusvalust nutta, aga tundub, et last on vallanud üle­üldine kurbus ja ta veedab palju aega omaette nukrutsedes. Kuidas teda sellest kaotusest üle aidata?

Mul on kahju kuulda, et selline kaotus on te peret tabanud. Ilmselt mõjutab nii pikaajalise ja ustava pereliikme kaotus teid kõiki: kaotust ja tühjust on tunda nii igapäevastes tegevustes kui ka raskematel hetkedel, kui just lemmikloom võis pakkuda sõnadeta, aga asendamatut emotsionaalset toetust.

Kindlasti vajab ka teie 11-aastane toetust. Teame laste leinaprotsessist (ja Eestis on sel teemal mitmeid asjatundjaid), et see võib olla sootuks erinev täiskasvanute leinast ning vahel võib see olla ootamatute asjade pärast.