Teadlased avastasid, miks koroonaviirushaigust põdenud võivad kaotada lõhnataju

Kolm kokkupuudet koroonaviiruse ogavalguga annavad laiapinnalise immuunsuse. Foto: Shutterstock

Koroonaviirushaigust seostatakse mööduva või pikaajalise haistmismeele kadumisega, kuid selle taga olevad mehhanismid on jäänud ebaselgeks. Õhus on olnud ka küsimus, kas ajju sisenemisel on SARS-CoV-2-le üheks väravaks haistmisnärv.

SARS-CoV-2 ei nakata Covid-19 patsientide haistmisepiteeli sensoorseid neuroneid, mis vahendavad infot väliskeskkonnast kesknärvisüsteemi, ütlevad Frankfurti Max Plancki neurogeneetika uurimisüksuse teadlased koostöös Leuveni ülikoolihaigla ja Belgia Brugge haigla ning USA-s Seattle'is asuva NanoString tehnoloogiaettevõtte teadlastega.

Samuti ei õnnestunud meeskonnal leida tõendeid lõhnaaistinguid töötleva aju osa neuronite nakatumise kohta, nenditakse ajakirjas Cell avaldatud uuringus.

Selle asemel on viiruse peamiseks sihtrakutüübiks haistmiselundkonna sustentakulaarsed rakud, mida nimetatakse veel tugirakkudeks. Raku nakatamiseks peab SARS-CoV-2 seonduma rakumembraanil oleva retseptoriga ja klassikaliselt on selleks retseptor ACE2.

Puudub kirjandus inimese haistmisepiteeli sustentakulaarsete rakkude funktsioonide kohta. Laboratoorselt loomadega läbi viidud uuringud näitavad, et sustentakulaarsed rakud pakuvad haistmiselundkonna neuronitele mitmesuguseid toetavaid funktsioone, sealhulgas struktuurset ja ainevahetuslikku tuge. Mõlemad rakutüübid taastuvad haistmisepiteelis olevatest tüvirakkudest kogu inimese eluea jooksul.

Teadlaste avastuse kohaselt, mis ei tuvastanud neuronite kahjustumist, on lõhnataju mõjutatud koroonaviirusnakkusest seega kaudselt.