Arst: maovähendus teeb õnnelikuks

Sadu maovähendusoperatsioone teinud kirurg Andre Trudnikov nendib, et selline lõikus on ühiskonnale odavam kui rasvunud inimese ravi, toetamine ja ülalpidamine. Foto: Mihkel Maripuu

Suure ülekaalu ja sellega kaasnevate probleemide puhul saab ka Eestis teha maovähendusoperatsioone. Lõikuse eest tasub haigekassa.
 

Eestis on juba üle tuhande inimese lasknud kaalu langetamise ja tervise parandamise eesmärgil magu opereerida. Ida-Tallinna keskhaigla üldkirurgia keskuse juhataja Andre Trudnikov, kes teeb aastas üle saja maovähendamislõikuse, ütleb, et need inimesed on ülejäänud elu palju õnnelikumad.

Ehkki Eestis on ülekaalulisi mehi palju rohkem kui naisi, tulevad operatsioonile rohkem naised – suhe on umbes üks mees kümne naise kohta. Üldse on ülekaalulisi inimesi, kelle kehamassiindeks ületab 30, Eestis praegu 17–18 protsenti. Neid, kes vajaksid seesugust lõikust, on 3000–6000.

Operatsioonile võetakse inimesed kehamassiindeksiga 35 või rohkem, kel on kehakaaluga kaasnevad haigused. Keskmise pikkusega inimese puhul tähendab see tavaliselt kehakaalu üle saja kilo.

Kui kehamassiindeks on juba üle 40, mis tähendab 170 cm pika inimese puhul kaalu üle 115 kg, ei peagi tal operatsioonile pääsemiseks olema kaasnevaid haigusi. Sel juhul on tegu juba kolmanda astme rasvtõvega, mida muud moodi ravida ei saagi.

Trudnikov rõhutab, et kirurgiline sekkumine annab kaalu langetamisel püsiva efekti, mida ei saavuta ühegi dieedi ega paastuga. «Meie juurde tulevad motiveeritud inimesed, kel on varem olnud korduvalt läbikukkunud katseid kaalus alla võtta ja kes on neid ees ootava endale põhjalikult selgeks teinud,» räägib ta.

Küsimusele, miks peab haigekassa raha eest ravima ülekaalulisi, kel haigused enamasti nende oma süül suust sisse läinud, vastab Trudnikov küsimusega: «Aga miks me ravime suitsetajaid, alkohoolikuid ja narkomaane?»

Võib ka küsida, mis saab 45-aastasest ülekaalulisest 10 või 20 aasta pärast. Ta võib olla 55-aastaselt juba töövõimetu, vajada elu lõpuni hunnikute kaupa ravimeid ja vahel ka teiste inimeste tuge. Kokkuvõttes läheb see ühiskonnale märksa rohkem maksma.

Lõikuse läbiteinud jäävad küll kergelt ülekaaluliseks, kuid saavad lahti rasvtõvest ja sellega kaasnevatest haigustest, millest raskeim on 2. tüübi dia­beet, kuid ka kõrgvererõhutõvest ja liigesehaigustest.

Eestis alaealisi ei opereerita, kuid kõige nooremad, kes sellise lõikuse läbi teinud, on olnud 18-aastased. Ülemine vanusepiir on seatud 60 peale.

Maovähendamisoperatsioonid muutusid eriti populaarseks siis, kui neid hakati tegema laporoskoopiliselt ehk viie väikese ava kaudu, mis tähendab kiiremat paranemist.

Operatsioon ise kestab tund kuni poolteist ja haiglas tuleb olla kolm-neli päeva. Praegu pannakse Ida-Tallinna keskhaiglas haigeid maovähendusele kirja septembrikuuks ja ootel on üle saja inimese. Tohter ütleb, et ongi hea, kui inimene saab pikemalt järele mõelda. Loobunute protsent on siiski üliväike.

Esimese aasta jooksul on opereeritud inimesed jälgimise all. Trudnikovi sõnul on 99 protsenti oma eluga rahul ja õnnelikud. Nad söövad vähem ja tervislikult, mis ongi eesmärk. Koos kaalulangusega paraneb kohe ka elukvaliteet. «See on lausa uskumatu, kui õnnelikud nad on,» lausub ta.

Kaal langeb pärast lõikust kahe aasta vältel ja siis jääb pidama. Selle ajaga kaotab inimene 60–70 protsenti oma varasemast ülekaalust.