/nginx/o/2021/12/01/14235142t1h7517.jpg)
Karrageenid ehk punavetikatest eraldatud bioloogiliselt aktiivsed süsivesikud, mida toiduainetööstuses kasutatakse laialdaselt stabilisaatorite, paksendajate või želees sisalduvate ainetena, avaldavad uue uuringu kohaselt mõju immuunsüsteemile, vahendab Medical Xpress.
Uuringu viisid läbi Kaug-Ida föderaalse ülikooli (FEFU) biomeditsiini kooli, Venemaa teaduste akadeemia Kaug-Ida haru ja Vilniuse ülikooli teadlased. Artikkel ilmus ajakirjas Journal of Biomedical Materials Research.
«See, et karrageenil on konkreetsel juhul immunosupressiivseid omadusi, ei muuda seda üldiselt ohtlikuks ega mürgiseks,» ütles kaasautor, FEFU biomeditsiini kooli farmakoloogia osakonna dotsent Aleksandra Kalitnik.
Uuring näitab, et karrageenid ja nende väikese molekulmassiga lagunemissaadused ei ole farmakoloogiliselt neutraalsed. Pärast nädalat karrageenide lisamist laborihiirte söögile vähenes kaasasündinud immuunrakkude aktiivsus ja langes nende arvukus.
Uuringus ei tehta kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid karrageenid on inimeste toidu komponent ja nende meditsiinilist potentsiaali pole palju uuritud.
Immunosupressante – immuunvastust alla suruvaid aineid – kasutatakse erinevate häirete, näiteks allergiate ja autoimmuunhaiguste, nagu hulgiskleroos, reumatoidartriit ja luupus, raviks.
Tavaliselt on need haigused seotud immuunsüsteemi mõne osa ülemäärase aktivatsiooniga ja/või immunosupressiivsete rakkude vähenenud tootmisega. Praegu ei saa kindlalt väita, et karrageenid on immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks kõlbliku raviomadusega. «Kuid me tegime kindlaks, et need suudavad pärssida kõhu immuunrakkude aktiivsust hiirtel. Siiani pole selge, kas see on hea või halb. Kindlasti võib see olla kasulik mõne immuunsüsteemi hüperaktivatsiooniga seotud seisundi korral,» märkis Kalitnik.
Töörühm nendib, et punavetikate polüsahhariidid karrageenid võivad raku retseptoritega reageerida otsekontaktil või kaudselt ehk suu kaudu manustades. Nimelt reageerivad need seedetrakti immuunrakkude retseptoritega, mis omakorda edastavad teabe vere immuunrakkudele.
Artikkel ilmus esimest korda 31. detsembril 2020.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)