Mida teha, kui lapsel on kõht kinni?

Tualett. Foto: Shutterstock

​Väikelastel on mured seedimisega üsna sagedased – kord kimbutavad gaasid, siis jälle kõhulahtisus. Mis põhjustel aga võib lastel esineda kõhukinnisust ning kuidas seda ravida, selgitab Confido lastearst Mari Just.

Kõhukinnisus võib esineda igas eas. Imiku kõhukinnisuse põhjused tuleb alati hoolikalt välja selgitada, kuna selle taga võib olla mõni haigus. «Kõige sagedamini esineb kõhukinnisust 2–4-aastastel lastel, kellel ei ole see enamasti seotud ühegi haigusega, vaid tuleneb eale omasest käitumisest. Mida vanemal lapsel kõhukinnisus esineb, seda suurem on tõenäosus, et antud sümptomiga kaasnevad ka psüühilised probleemid,» rääkis dr Just.

Soole tegevus on inimestel erinev ja varieerub vastavalt vanusele. «Imikul võib defekatsioonikordi olla mitu korda päevas kuni iga 14 päeva tagant, ilma et see oleks häirunud seedimine. Lastel, kes söövad emapiimaasendajat, on defekatsioonid harvemini. Enamasti annab laps kehakeelega märku, kui tal tekib vajadus kakada – potitreeningu ja mähkmest võõrutamisega alustades tasub seda ära kasutada,» kommenteeris lastearst.

Tualetis käik peab olema lapsele mugav

Potitreeninguga peaks alustama 1–2 aasta vanuselt. Vanemad peaksid olema kannatlikud ja arvestama, et see protsess võtab paratamatult aega. Dr Just soovitab alustada potitreeningut tualetis või tualettpotil, kasutades selleks spetsiaalseid lastele mõeldud potikatteid.

«Tualetti võiks minna 15–20 minutit pärast söömist, sest siis tahab keha söödud toidule ruumi teha ja tekib loomulik roojamisvajadus. Laps peab istuma potil mugavalt, nii et jalad ulatuvad põrandale. Vajadusel tuleks jalgade jaoks kasutada väikest pinki. Et olukorda lapsele veelgi mugavamaks teha, võiks laps tualetti oma lemmikraamatu või mänguasja kaasa võtta,» juhendas arst.

Eelkooliealised ja koolilapsed käivad tualetis enamasti üks kord päevas, mõnikord igal teisel või kolmandal päeval. Kui vahe läheb kestvalt pikemaks, võib see probleemi tekitada.

«Lapsed veedavad suurema osa päevast lasteaias või koolis ja neil peab olema võimalus kasutada eale vastavaid ja puhtaid tualette, samuti peab neile olema tagatud abi tagumiku pühkimisel, kui nad seda vajavad. Kui tualetis käia on lapse jaoks ebameeldiv, tekib risk, et laps hakkab lasteaias ja koolis seda vältima. Väljaheide, mida laps on tagasi hoidnud, koguneb soolde ning muutub kõvaks. Kõva mass aga teeb kakades haiget ja seetõttu võib laps hakata tualetis käimist vältima. Mida kauem seda teha, seda häiritum on soole normaalne funktsioneerimine,» rääkis dr Just.

Kõhukinnisuse sümptomiks võib olla, et laps roojab harvemini kui kaks korda nädalas. «Lapsel võib olla kõhukinnisus isegi siis, kui ta kakab natuke iga päev, kuid enamasti viitab kõhukinnisusele see, kui laps kakab väga harva ja suure hulga korraga. Kõhukinnisusest võib märku anda ka halb söögiisu ning see, kui laps tahab tavapärasest rohkem rahulikult omaette istuda, kuna ta on väsinud ja tal on ebamugav. Tõsisemal juhul kurdab laps kõhuvalu üle, võib oksendada ning äärmisel juhul isegi kahvatuks muutuda. Sel juhul võivad välja paista ka sinised ringid, mis silmade alla tekivad,» kirjeldas dr Just.

Kõhukinnisust ei tohi jätta tähelepanuta

Kindlasti ei tohi lapse kinnist kõhtu jätta tähelepanuta, vaid seda peab ravima. Kui kõhukinnisusele tähelepanu ei pöörata, siis kaotab laps söögiisu, ta on kahvatu ja väsinud ja kogu aeg vaevas. Tal tekib kõhuvalu ja ta võib oksendama hakata, kuna toit ei lähe edasi. Laps võib ka hakata püksi kakama, kuna väljaheide surub lihaste peale, mis hoiavad kakat kinni. Need lihased muutuvad tundetuks ja laps ei tunnegi ise, et ta kakab.

«Kui probleem on kestnud kaua, võivad anuse ümbrusse tekkida fissuurid ehk lõhed, mis on väga valulikud ja võivad hakata veritsema. Kui laps kakab püksi, siis määrdunud pükstes leiduvad soolebakterid võivad põhjustada infektsiooni ka lapse kuseteedes, põies ja hiljem ka neerudes,» hoiatab dr Just.

Kaua kestnud kõhukinnisusega võivad kaasneda ka probleemid pissimisega. «Kuna väljaheite kogunemisel soolde sool laieneb, siis hakkab see suruma põie peale ja tekivad probleemid pissimisega – nii päevane püksipissimine kui ka öine voodisse pissimine. Kui need situatsioonid korduvad ja kestavad, siis mõjuvad need halvasti lapse enesetundele ja psüühikale. Sõbrad võivad narrima hakata ja lapsel on enda pärast häbi,» kirjeldab dr Just, miks kõhumuredega tuleb aegsasti tegeleda. Selline situatsioon häirib kogu pere elu ja see ei ole lapse süü: tal on vaja abi ja teda on võimalik aidata.

Ravi algab toitumise korrastamisest

Kõhukinnisust saab ravida, aga see nõuab kannatust ja aega. «Alustuseks tuleks korrigeerida lapse menüüd. Tähtis on, et laps jooks piisavalt vett ja toituks regulaarselt. Sööma peaks iga päev samal ajal ning toiduportsjonid peaksid olema pigem väikesed. Last ei tohi sundida sööma midagi, mida ta ei taha – tal tuleks lasta süüa toitu, mis talle meeldib, lisades sellele aegamööda toiduaineid, mis turgutavad seedimist. Lahtistava toimega on näiteks kiivid, pirnid, ploomid, värsked mustikad, küpsed banaanid, küpsetatud juurviljad ning kiudaineterikkad toiduained,» loetles dr Just. Kõhukinnisust tekitavad aga riis, manna, valge sai, õunad, pooltoored banaanid ning suures koguses tooreid juurvilju.

Kõige tähtsam on, et laps käiks regulaarselt tualetis, kus on mugav istuda ning kus miski ei sega ega sunni teda. Alguses peaks käima tualetis 10–15 minutit pärast iga söögikorda ja istuma seal rahulikult paarkümmend minutit. Kui väljaheidet tuleb ainult natuke, siis tuleb jätkata tualetis istumist, nii et laps saaks soole korralikult tühjendada. «Vahel on jämesoole korralikuks tühjendamiseks vaja kasutada ka soolestiku tööd reguleerivaid ravimeid, mis on enamasti suukaudsed. Raskematel juhtudel kasutatakse soolt tühjendavat ravimit rektaalselt. Tähtis on raviga jätkata senikaua, kuni väljaheide on normaliseerunud ja laps kakab regulaarselt iga päev või üle päeva,» juhendas lastearst.