Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Uuringus selgus, milliste vaktsiinide tõhustusdoosid annavad parima kaitse (14)

Copy
Vaktsineerimine. Omikroni vastu on vaja tõhustusdoosi.
Vaktsineerimine. Omikroni vastu on vaja tõhustusdoosi. Foto: Shutterstock

Ühendkuningriigis läbi viidud uuringus, milles katsetati seitset erinevat Covid-19 vaktsiini tõhustusdoosidena, leiti, et enamik neist suurendas antikehade taset. Parimad tulemused saadi Moderna ja BioNTech-Pfizer vaktsiinisüstidest, vahendab Bloomberg.

Vaktsiine testiti enam kui 2800 30-aastasel ja vanemal vabatahtlikul, kes olid juba saanud kaks annust AstraZeneca või Pfizeri vaktsiini. Kõigi seitsme vaktsiini tõhustusdoosid suurendasid immuunsust pärast AstraZeneca vaktsiini, samas kui kuus tõstsid antikehade taset pärast Pfizeri lisadoosi, leiti uuringus.

Erinevate vaktsiinide antikehade ja rakuliste immuunvastuste vahel erines suuri erinevusi – suurimat tõusu täheldati Pfizeri ja Moderna mRNA vaktsiinide tõhustusdooside puhul. Antikehade taset mõõdeti neli nädalat pärast tõhustusannuse süstimist.

On ebaselge, mitu vaktsiiniannust on vaja kauakestva kaitse tagamiseks või kas tarvilik on iga-aastane kaitsepookimine, kuid paljude vaktsiinide tekitatud antikehade tase langeb loetud kuude pärast.

Valneva SE vaktsiin, mis toimis uuringutes hästi, kuid mille kasutamiseks ei ole veel antud luba, oli ainus, mis ei suurendanud antikehade taset pärast kahte Pfizeri annust, võrreldes platseeboga. Vaktsiini testiti umbes 100 inimesel. Uuring näitas, et kõik seitse vaktsiini olid kolmanda annusena kasutamiseks ohutud.

Teised testitud vaktsiinid olid firmadelt Johnson & Johnson, CureVac NV ja Novavax. Tõhustusdoose tehti 10–12 nädalat pärast AstraZeneca või Pfizeri vaktsiinide teist annust.

Tagasi üles