Kaua oodatud asendusarstisüsteem ei pruugi aidata

Asendusarst Olev Pikk töötab paar korda nädalas Kose perearstikeskuses.

FOTO: Toomas Huik/Postimees

Aastate viisi korralikust puhkusest ainult unistada saanud perearste ei pruugi aidata ka riigi käivitatud asendusarsti projekt, sest end asendajatena üles andnud meedikud ei pruugi sellele tööle sobida.

«Kui inimene ei ole arstina 10 aastat töötanud ja ta on kirurg, siis ma arvan, et ta ei sobi mulle,» põhjendas Virumaal töötav perearst, miks ta loobus talle sotsiaalministeeriumi pilootprojekti raames suvel kaheks nädalaks välja pakutud asendusarstist. Oma nime ei soovinud 35-aastase staažiga arst leheveergudel näha.

«Kui mina peaksin asendama perearsti, kes töötab minust erineva arvutiprogrammiga, siis tunneksin ennast ebakindlana. Lisaks digiretseptide kirjutamine. Kui arst pole aga 10 aastat töötanud? Ma nii madalalt ka perearsti tööd ei hindaks,» sõnas perearst.

Meediku sõnul on ta seni suviti nädala kaupa puhanud ning oma põhitöö kõrvalt on siis mõnel teisel perearstil tulnud  tema patsiente aidata ning vastupidi. «Pärast ühenädalast puhkust tuleb töötada topeltkoormusega, kuna vastu tuleb võtta ka asendusarsti nimistu haiged. Selline töökoormus nullib olnud puhkuse,» selgitas ta, miks praegune kord arstidele ei sobi.

Virumaa meediku sõnul ei tea ta täpselt, mismoodi näeb välja asendusarsti tasustamine, aga kui vaja, siis on ta valmis lisaks riigi poolt ettenähtud summale ka juurde maksma. «Ma olen nõus maksma, kui ma saaksin suvel kuu aega järjest puhata,» rääkis arst unistaval häälel, «et ma lülitan mobiili välja, samas tean – mu töö on tehtud, haiged korralikult teenindatud.»

Vabu arste enam Eestis pole

Perearst  Anneli Talviku sõnul on tegu igati vajaliku projektiga, mida arstid on põnevusega oodanud. «Aga me oleme arvamusel, et neid vabu asendusarste lihtsalt enam ei ole,» lisas ta. Talviku sõnul tekib küsimus, miks need end asendajatena üles andnud arstid praegu ei tööta ning mis neid paelub paari nädala kaupa eri praksistes töötama.

Ka praegu on Talviku sõnul Eestis paar asendusarsti, kes aitavad perearste hädast välja, aga tavaliselt nad töötavad 2-3 kindla perearstikeskuse juures. «Aga et kuskilt tulevad mingid arstid, kes on huvitatud kahenädalastest juppidest iga jumala kord eri keskustes, see ei anna ju arstile erialaliselt mitte midagi. Kui lubataks roppu raha, siis võiks veel mõista, aga seda ka kusagilt ei paista,» arutles Talvik.

Asendama võiksid tulla välismaalt töötavad arstid

Asendusarstina töötava Olev Pika sõnul peaks perearst oma asendajale märksa enam palka maksma. «Kui mõelda, et see on hooajaline töö, näiteks üheksa kuud, arstil on vaja ka kvalifikatsiooni säilitada, käia paar korda Tartu Ülikoolis koolitusel, siis peaks olema nii, et kaheksa kuuga teenib üheksa kuu palga,» selgitas Pikk. Seega oleks Pika sõnul mõeldav, et perearst maksaks asendajale poole rohkem palka kui endale.

Pika sõnul tuleb asendusarstidele pakkuda sellist töötasu, et Soomes ja Inglismaal töötavad tublid ja kõrgelt kvalifitseeritud perearstid tuleks hoopis Eestisse tööd tegema. «See 1,5-kordne palk ei ole mingi meeletu raha. Ma usun, et kui siin oleks normaalne tööturg ja suhtumine, siis mõned kolleegid töötaksid siin hoopis asendusarstidena selle asemel, et sõita Soome,» lisas Pikk.

Meediku arvates väga suurt nõudlust asendusarstide järele ei ole, sest n-ö suurtes keskustes töötavad meedikud saavad asendamistega ise hakkama. Keerulises olukorras on aga tema hinnangul soolopraksise pidajad.
«Kui sa oled valla ainus perearst, siis kes sinu juurde tuleb? Teisest vallast samasugune arst, kel on tohutult suur nimistu? See on keeruline,» tunnistas Pikk.

Riik maksab raha ka ooteaja eest

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Pille Saare sõnul on oma valmisolekust asendajana töötada teatanud 18 arsti ja 22 pereõde. «Meil on projektijuht, kes vaatab kellele milliseid asendusi pakkuda ning viib tööpakkujaid ja asendajaid kokku,» selgitas nõunik. Ta lisas, et kindlasti kontrollib projektijuht ka kellega on tegemist.

«Eeldus on see, et inimesed on (arstide – toim) registris olemas ja neil on õigus arstina töötada,» sõnas Saar. Ka saab perearst tutvuda selle inimesega, keda talle pakutakse, ja kui kandidaat arstile ei sobi, siis ei pea teda ka asendajaks võtma.

Pilootprojekti käigus on asendusarstile või -õele garanteeritud püsiv riigipoolne valmisolekutasu perioodil, mille jooksul on ta valmis asendajana reaalselt töötama. «Kui asendaja on nõus töötama näiteks perioodil aprill-juuni, makstakse valmisolekutasu nende kuude eest, isegi juhul, kui asendajale on reaalset tööd pakkuda vähem, kui on täistööaja normkoormus,» selgitas Saar.

Kui asendaja on märkinud, et tal on võimalus asendust pakkuda ainult kaks nädalat ühes kuus, siis makstakse valmisolekutasu nende kahe nädala eest.  Valmisolekutasu makstakse arstile  489 eurot ja õele 209 eurot kuus.

Lisaks peab asendajat sooviv  perearstikeskus asendajale maksma  töötasu vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingule. «Eeldame, et perearst/perearstikeskus maksab puhkuseasendajale vähemalt miinimumtasu, mis on ettenähtud Eesti Haigekassa pearahas,» lisas nõunik. Pilootprojekt peaks käivituma 1. märtsist kuni 30. novembrini, aga ministeerium loodab, et ka sel ajal tuleb asendusarstiks soovijaid juurde.
 

Tagasi üles