Soomes on asendusarstidel parem teenistus ja töötingimused

Kroonilise arstide põua tõttu töötavad Soomes asendusarstidena tihti tudengid, kel õpingud alles pooleli.

FOTO: SCANPIX

Neli aastat Soomes asendusarstina töötanud Eleri Lapsaniidu sõnul on sealsete asendajate palk sageli suurem kui põhikohaga töötavatel meedikutel. Ka on nende töötingimused paremad.

Eleri Lapsaniidu sõnul on Soomes krooniline arstide puudus ja püsivaid arste on väga vähe. «Kui ma toon oma tervisekeskuse näite, kus on tööd kuuele arstile (Eesti mõistes perearstile), siis püsivaid ja üle viie aasta samal kohal töötavaid arste, kes vajavad asendust vaid puhkuste ja koolituste ajaks, on neli,» rääkis meedik. Ta lisas, et see on superhea tulemus.

Teise kahe arsti koht täidetakse asendajatega, kes on tavaliselt noored üliõpilased, internid. Mõni neist töötab aasta, teine paar kuud, osa vaid paar nädalat. «Seega nende kahe arsti patsiendid on natuke halvas olukorras, sest kunagi ei tea, milline arst sind vastu võtab ja kas ta üldse on nn õige arst ehk korralikult kooli ja internatuuri lõpetanud või koguni residentuuris käinud arst,» tõdes Lapsaniit.

Asendusarstide palkamine läheb tervisekeskusele tunduvalt kallimaks maksma ning kui oleks põhikohaga arste piisavalt, siis rendiarste ei kasutataks. Rendiarsti palk on tavaliselt parem kui põhikohaga arstil. Ka saab ta valida, kas teha valveid, saab dikteerida tööaega. «Kohustusi on seega tunduvalt vähem kui põhikohaga arstil,» nentis meedik. Soomes on paljudel haiglatel asendusarstidele isegi üürikorterid olemas.

Lapsaniidu sõnul tahavad mõnedki noored asendajatena töötada, sest esiteks on töö vaheldusrikas ning kui täpselt ei tea, mida tahetakse ja kus soovitakse töötada, siis on hea selles ametis maad kuulata.

Osa rendiarste on tervisekeskus, kus eesti arst töötab, leidnud otse ülikoolist, osa pakub end suveks ise, aga suurem osa tuleb läbi vahendusfirma.

Arsti sõnul on seaduses  nõue, et asendusarstidena töötavatel tudengitel peab alati olema võimalus pärisarsti ehk arstiteaduskonna täies mahus lõpetanud arsti konsultatsiooniks.  «Aga seda konsulteerimist eriti ei kasutata ehk sisuliselt teeb ikkagi tudeng arsti töö ära ega konsulteeri kellegagi,» rääkis Lapsaniit. Tema kogemuse kohaselt helistatakse harva ja kohal konsulteerimas pole ta kordagi käinud. «Vigade eest vastutab mingil määral ka see nn konsulteerija, aga ka tudeng ise.»
 

Populaarne

Tagasi üles