/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/12/06/14244667t1h2cf1.jpg)
Tallinna kiirabil on tänavu tulnud tegeleda 48 alajahtumise juhtumiga.
Tallinna kiirabi peaarst selgitab, kuidas ennetada alajahtumist (1)
«Kiirabi töös ei ole alajahtumisel otsest seost (väga) külma ilmaga. Inimene jahtub alla ka mõõduka jahedusega, kui ta on märg ja/või ei saa enda heaolu eest hoolitseda. Käesoleval aastal on meil olnud 48 inimest, keda oleme abistanud ja enamasti haiglasse viinud kehatemperatuuri ohtliku langemise tõttu, kaks neist nüüd viimasel nädalavahetusel,» rääkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas BNS-ile.
«Enamasti on tegu kolme tüüpi patsientidega – kütmata ruumides üksi elav inimene, kes on ootamatult kaotanud haigushoo tagajärjel liikumisvõime, teiseks alkoholijoobes isik, kes on jäänud õues «puhkama», ja kolmas on seotud vees viibimisega – enamasti siis külma vette kukkunud isikud,» lisas Adlas.
Tema sõnul on külmakahjustus eraldi teema – siin ei ole enamasti organismi temperatuur kriitiliselt madal, vaid mõni kehaosa on saanud külmakahjustuse. Tavaliselt on need kõrvad ja nina, raskematel juhtudel varbad ja sõrmed.
«Selle vältimiseks on vaja katta külma ja tuulise ilmaga kõrvad ja vajadusel ka nägu. Jalanõud peaksid olema sobiva suurusega, et sisse mahuks ilmastikule vastav sokk, mis peab olema tingimata kuiv, ning ilmale vastavad kindad – suure külmaga käpikud või niinimetatu suusakindad. Peab meeles pidama, et külmakahjustust ei ole kohe tunda – külm töötab hästi valuvaigistina, seetõttu on vaja, et kaaslased sellise ilmaga aeg- ajalt vaataks ja katsuks üksteise kõrvu ja nina, et aru saada, kas on tekkinud värvuse erisus (kahvatu) ja kadunud tundlikus – see viitab külmumisele. Siis kiiresti vaja leida võimalus soojendamiseks,» soovitas Adlas.